Eesti uudised

Arheoloog: Harju tänava kõige unikaalsemad leiud on puit- ja kivisillutis (4)

Kristiina Tilk, 14. august 2013, 07:00
EI UURITA: Ehkki maapind võib Eero Heinloo sõnul veelgi arheoloogilisi leide peita, ei ole nende uurimine peamine eesmärk ning sügavamale kui torumeestel torude paigaldamiseks tarvis, kaevamisega ei minda. Foto: STANISLAV MOŠKOV, erakogu
Kaevetööd Harju tänaval algasid juunis. Senisest sügavamast kraavist on nähtavale tulnud mitu unikaalset leidu. "On juhtunud, et väga oluline osa kaevisest on näha ja pool jääb profiili. Kangesti tahaks sellele järele minna, aga see ei ole hea tava," ütleb Harju ja Kullassepa tänava ümberehitusel arheoloogilist järelevalvet tegev Eero Heinloo.

Vana torustik oli pandud 2–2,2 meetri sügavusele, nüüd kaevati aga kahe ja poole meetrini ja tänu sellele on leitud ka huvitavat. Arheoloog Eero Heinloo ütleb, et temale on see esimene kord Tallinnas kaevetöid jälgida: "Kunagi ei tea, mis hetkel ehituskopp mõne väärtusliku leiu nähtavale toob. Kui arheoloogiliselt huvipakkuv kiht ette jääb, siis seiskame mõneks ajaks ehituse," ütleb Heinloo. Tema sõnul on nad leidnud muistset keraamikat, puidust veetorusid, savist piibuvarre tüki.

Kõige olulisemad leiud varjasid end aga ligi kahe ja poole meetri sügavusel seni puutumata kultuurikihil.

Palktee Harju tänaval

"Praeguse majandusministeeriumi kõrvalt kaevati välja kolme ja poole meetri pikkune puitsillutis. Samasugune sillutis paljastus ka kirjanike maja nurgal," märgib Heinloo. Praeguse kõnnitee tasapinnast 2,35 meetri sügavusel Harju ja Kuninga tänava ristist kaevati aga just eile välja kivisillutist. Mõlemad leiud pärinevad Heinloo hinnangul 14. sajandi esimesest poolest.

"Puitsillutisi ei ole varem Tallinnas välja kaevatud. Selle tasandid paljastusid koguni kolmes Harju tänava lõigus, mis näitab, et omal ajal kattis Tallinna üht vanimat ja kesksemat tänavat ümarpalkidest puitsillutis," ütleb Heinloo.

Puitsillutis oli Heinloo sõnul keskaja linnades väga tüüpiline teekate: "Võtsime puiduproovid, et dendroloogid saaksid aja täpsemalt paika panna. Mina seda rohkem ei puutu."

Heinloo ütleb, et Harju tänav on üks varasemaid keskseid teid Tallinnas ja tõenäoliselt oli see tee juba enne keskaegset asustust ja jätkab muinasaegset traditsiooni.

"Keraamikaleiud pärinevad samast ajast. Avastasime need hilisema teekatte materjali hulgast puitsillutise pealt. Sadakond meetrit eemal ilmus maapinnast välja puitkast. Tõenäoliselt on tegu vara-uusaegse veejuhtimiskaevuga. Kasti seest avastasime savipiibu varrekatkendi," jätkab Heinloo leidude nimetamist. Kuid selles ei ole tema sõnul midagi eksootilist.

Päevas kulub Heinloo sõnul arheoloogia peale ehitusel tund või poolteist: "Fikseerime ära ja niipalju kui võimalik, üritame säilitada."

Heinloo ütleb, et selge on see, et torutöödel ei saa alus risti olla ja vajadusel tuleb leida torumeestega kompromiss: "Kui on vaja paigaldada detail nii, et arheoloogiline leid jääb ette, siis kaalume, kumb on väärtuslikum. Siiani oleme probleemidele lahenduse leidnud. Kord on võitnud arheoloogiline leid, kord torumehed."

Heinloo ütleb, et ehkki looduslik pind hakkab maapinnast ligikaudu 270 sentimeetri sügavusel, siis selleni välja siiski Harju tänaval ei kaevata. Pidama jäädi Eesti mõistes keskaja esimesel poolel, milleks on 13. sajandi lõpp ja 14. sajandi algus.

"Reaalselt ei ole me saanud ühtegi leidu, mis annaks aega varasemaks dateerida. Sillutised tulid vastu, torumeestele sügavus sobis ja rohkem me edasi ei kaeva. Me ei uuri neid kihte, mis jäävad sinna alla. Selle mõnekümne sentimeetri vahele võib jääda ka muud. Kui tahaksime rohkem

uurida, peaksime hakkama projektile lisafinantseeringut küsima, aga see ei ole hetkel tegelikult kellegi eesmärk," selgitab Heinloo.

Eesmärk olevat hoopis üle pika aja ette võetud mastaapne toruvahetus, kuna need olid väga vanad ja haprad ning läksid Kullassepa tänaval juba lõhki.

Harju tänav muudetakse jalakäijate alaks

Harju ja Kullassepa tänava rekonstrueerimise eesmärgiks on sõidutee ja kõnnitee ühele tasandile viimine. Tänavad suletakse autoliiklusele ja muudetakse jalakäijate liikumise alaks.

Projektiga jätkatakse Harju tänava alguse (Vabaduse väljakust Müürivahe tänavani) jalakäijate ala kontseptsiooni. Tänavale markeeritakse Teises maailmasõjas hävinud hoonete fassaadide kontuurid ning peamine ülesanne on välja vahetada

tänava alla jäävad ajast ja arust kommunikatsioonid.

Pärast rekonstrueerimist moodustavad Vabaduse väljak, Harju tänav ja Raekoja plats ühtse terviku. Kokku on tänavalõikude pikkus 270 meetrit. Ehitus läheb maksma 846 742 eurot. Töö teeb osaühing RTS Infraehitus, see peab lõpule jõudma

15. oktoobriks. Allikas: tallinncity.ee

"Ühest küljest on see, ütleme nii, populism – tänav viisakamaks saada. Ja kuna tänavakatet taheti muuta, siis oli mõistlik kõik tööd ära teha. Samuti tahetakse markeerida sõjaaegset hoonestust," ütleb Heinloo.

4 KOMMENTAARI

n
nojah 14. august 2013, 14:16
kaukas siis nüüd tänav ülessongituks jääb???
l
Lahe teada 14. august 2013, 09:23
Uskumatu, kui palju kultuurikihti ladestub aegade jooksul. Toomkiriku vana osa lähistel on seda lausa 6 meetrit! Kahju muidugi, et kõike ei saa välja kaevata. Tähtis oleks see kõik säilitada tulevastele kodanikele. Ülim agarus olevat ogarus..
Loe kõiki (4)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee