Eesti uudised

Trellide taga viibiv taksojuhi mõrvar taotles enda pankrotti – ja saigi! (31)

Maarius Suviste, 7. august 2013 06:52
MAKSEJÕUETU: See pilt Andrei Karanetsist on tehtud mullu veebruaris Viljandi kohtumajas, kus ta mõisteti taksojuhi mõrvas ja vargustes süüdi. Eelmisel reedel kuulutas kohus välja Karanetsi pankroti. Foto: Aldo Luud
Kohus kuulutas välja Viljandi taksojuhi röövmõrvari Andrei Karanetsi pankroti, sest ta on maksejõuetu: vara on tal üle 6 euro, kuid võlgu, millest suur osa kohtumenetluskulud, üle 12 600 euro. Tartu maakohtu jaoks on trellide taga viibiva kriminaali pankroti väljakuulutamine uus praktika.

Andrei Karanets kannab tapmise ja röövi eest 15aastast vanglakaristust. Teine mõrvar samas asjas, Viktor Kabanov, saadeti Tartu ringkonnakohtu otsuse järgi trellide taha 17 aastaks. Süüdistuse järgi tungisid nad 2011. aasta aprillis Viljandimaal Viiratsi vallas tapmise ja röövimise eesmärgil kallale taksojuhile, keda peksti ja kägistati.

Nüüd taotles mõrvar Kranets kohtult enda pankrotti. Ta esitas kohtule pankrotiavalduse ise, kuna leidis, et on maksejõuetu ega ole suuteline tekkinud võlgu tasuma.

Eelmisel reedel kuulutaski Tartu maakohus välja Karanetsi pankroti maksejõuetuse tõttu. Pankrotihalduriks nimetati Sirje Tael, võlausaldajate esimene üldkoosolek peetakse Tartu kohtumajas septembris.

Ajutise pankrotihalduri aruande järgi on võlgnikul vara üle 6 euro, kuid tema võlanõuded ulatuvad üle 12 600 euro. Enamik Karanetsi vastu olevaid nõudeid on täitmisel kohtutäiturite juures. Ajutine haldur tuvastas, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on liigsed laenukohustused ja kohtuvaidlustega tekkinud menetluskulud. Enamiku tema kohustusi moodustavad kohustused riigi ees, mis on välja mõistetud riigi kasuks kohtumenetluskuludena kriminaalasjades.

Tartu maakohtu jaoks on trellide taga viibiva kriminaali pankroti väljakuulutamine tulenevalt riigikohtu määrusest uus praktika. Kohtu kõneisik Krista Tamm selgitab, et Tartu maakohtu varasem praktika kriminaalkorras vangistusega karistatud isikute osas oli nende pankrotiavalduste menetlusse võtmistest keeldumine. Kuid tulenevalt riigikohttu selle aasta veebruari määrusest on kohus oma praktikat praeguseks muutnud, kuna riigikohtu seisukohad on madalama astme kohtutele direktiivsed.

Riigikohus jõudis aga seisukohale, et pankrotivõlgnikuks võib olla iga füüsiline isik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotiseadus ei ole aga sätestanud, et isik, kes kannab karistusena vangistust, ei saa olla pankrotivõlgnik. Pankrotiseadus sätestab võlgnikule mitu kohustust, muu hulgas on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ning viimase puudumisel peab ta seda otsima.

Füüsilisest isikust võlgnikul on pärast pankroti väljakuulutamist võimalik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabaneda alles pärast viie aasta möödumist. Kohus menetleb seda eraldi ja võtab oma seisukoha uue määrusega.

Kohtu kõneisik Krista Tamm lisab, et füüsilise isiku pankroti väljakuulutamine ei tähenda siiski seda, et võlgnik oleks kohustustest automaatselt vabastatud.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee