Eesti uudised

Pedagoog: lapsi õpetada on tore, aga palk sunnib lahkuma! (58)

Arvo Uustalu, 7. august 2013, 06:52
HÜVASTI, KOOL: Puurmani gümnaasiumis füüsikat ja informaatikat õpetanud Andres Juur juhib nüüd Ahhaa keskust.  Hendrik Osula (EPL)
Sügise eel napib koolides eelkõige inglise keele ja reaalainete õpetajaid

"Täiskoormusega töötada ei saa. Lapsed koonduvad suurtesse linnadesse ja Harjumaa alevikesse. Kaugemal on seis nutune. Oma vanas koolis ma perspektiivi ei näe," tõdeb suvel maakoolis õpetajaameti maha pannud Liis.

Siiani ühes Põhja-Eesti väikekoolis klassiõpetajana töötanud Liis ütleb, et armastab seda tööd, kuid pere tahab toitmist. Tema siiski elukutset vahetama ei pea, sest sügisel hakkab õpetama ühes Tallinna koolis. Pedagoog tõdeb, et pendelõpetajad võivad kohale sõita ja oma aine ära anda, aga klassiõpetaja peab kogu aeg koolis olema. Ka siis, kui koormust täis ei saa.

Klassikaks on kujunenud, et sügise eel otsivad koolid tikutulega taga inglise keele ja reaalainete õpetajaid, aga ka teisi pedagooge. Kooli ei kiputa madala palga ja sellega kaasneva õpetajaameti olematu maine tõttu.

Haridusministeerium leiab, et põhikoolis leevendaks õpetajate põuda mitme aine andmine. Värska gümnaasiumi direktor Rein Zaitsev selles päästerõngast ei näe.

"Üldine olukord on tavapärane. Inimesed ikka kolivad ja armuvad. Kahekümnest kuuest õpetajast on puudu kolm. Vajame inglise keele, bioloogia-anatoomia ja poiste kehalise kasvatuse õpetajat," räägib koolijuht.

Ministeerium õpetajaid ei palka

Täiskoormust kool ei paku. Inglise keele õpetajale on näiteks vaid 14 tundi nädalas, teistel veelgi vähem. Väike Värska gümnaasium on nõnda tubli, et kõrgkooli õppima läinute protsendilt oldi vabariigis seitsmendal kohal.

"Et inimene oleks mitmes aines täielik oma ala proff, see on küll soovunelm. Mitut loodusainet andev õpetaja peab kindlasti väga võimekas olema, et tase ei langeks. Kui inimene annab füüsikat, keemiat ja matemaatikat, mis professionaalsusest siis rääkida saab," sõnab ta. "Hea õpetaja peab valdama oma ainet läbi ja lõhki. Samuti võiks ta olla selle aine patrioot. Tänapäeval on hädavajalik muuta õpetatav aine õpilastele põnevaks ja et sellega toime tulla, peab oskama tuua näiteid igal hetkel. Samuti on oluline, et oma valdkonnas hästi orienteeruv pedagoog oskab õpetatavat siduda elu endaga. Seega kvaliteetse hariduse andmiseks on ikkagi vaja erialaspetsialiste, mitte laia profiiliga traktoriste."

Zaitsev lisab, et palk ei saa olla õpetajatöös kõige olulisem. "Kuid palja ja näljasena ka klassi ette minna ei saa. Jah, õpetaja palgaga loodan, et keegi päris näljas ei ole, kuid sellisel tasemel teadmisi nõudva ameti juures on see häbiväärselt väike. Eks palk ole üks põhjuseid, miks koolid otsivad igal suvel õpetajaid," ütleb ta.

Kolm aastat Värska gümnaasiumi juhtinud Zaitsevi sõnul pole selle aja jooksul juhtunud, et mõni koht tühjaks jääbki. "Küll olen varem mujal koolides kohanud, et sügis on käes, aga õpetajat ei ole," meenutab ta.

Ida-Virumaa Aseri keskkoolis on puudu nii inglise kui ka saksa keele õpetaja, konkurss on välja kuulutatud ka direktori ametikohale. Direktori kohusetäitja, Aseri vallavolikogu liige Regina Kaplina ütleb, et kuna neil on kakskeelne kool, suudetakse mõlemale õpetajatele täiskoormust pakkuda. "Vald ei ole kunagi sekkuma pidanud ja kool on õpetajad ikka ise leidnud. Tean, et inglise keele õpetajate leidmisega on Eestis alati probleeme olnud."

"Pere tahab toitmist!"

Haridusministeeriumi avalike suhete osakonna konsultant Asso Ladva nendib, et ministeerium õpetajaid ei palka ja neil pole andmeid, kui palju pedagooge parasjagu puudu on. "Iseenesest midagi katastroofilist ei ole. Olukord on väga erinev. Väikekohtades on enamasti põhikool ja neis liigubki asi selles suunas, et õpetaja annab mitut ainet," räägib Ladva.

Ahhaa keskuse noor juht Andres Juur on muude tegemiste kõrval ka koolis füüsikat õpetanud. Tagasi klassi ette kahe lapse isa ei kipu. "Õpetajaametil on kaks häda. Üks on see, et pere tahab toitmist. Teine on õpetaja madal sotsiaalne staatus, mis ei erine enam suvalise kalevipoja omast. Mina suutsin ennast koolis kehtestada, aga eks algul prooviti piire ka minu peal," räägib ta.

Mitme aine õpetamisest rääkides ütleb Juur, et see sõltub suuresti persoonist. Hea õpetaja suudab põhikoolis pärast väikest enesetäiendust ka kahte ainet anda. "Inimene, kes on magistritaseme suutnud lõpetada keemias, füüsikas või matemaatikas, saab ka teise reaalaine õpetamisega hakkama. Gümnaasiumiosas sõltub juba palju õpetaja suurema pildi nägemise võimest."

Juure sõnul arvas teisel kursusel temagi, et parem Maximas koristaja kui koolis õpetaja. Õpingute edenedes enam ta nõnda ei mõelnud. "Minu bakalaureuselennu ligemale kahekümnest kursusekaaslasest ei tööta õpetajana minu teada keegi, magistrantuurikaaslastest üks," ütleb Juur.

Puudu sadakond pedagoogi

Õpetajate Lehe ja tööportaalide kuulutuste kohaselt on puudu sadakond pedagoogi. Näiteks Õpetaja lehe kaudu on sel suvel endale õpetajat otsinud kaheksa kooli: Aseri keskkool, Värska gümnaasium, Harkujärve põhikool, Kuressaare vanalinna kool, Võnnu keskkool, Kalamaja põhikool, Juuru gümnaasium ja Tallinna Konstantin Pätsi vabaõhukool. Lehe kaudu on matemaatikaõpetajat otsinud Tabasalu ühisgümnaasium, Lüganuse keskkool, Ruila põhikool, Saaremaa ühisgümnaasium ja Aste põhikool.

58 KOMMENTAARI

e
eesti naine 14. august 2013, 08:18
?petajad tehku oma töö töö juures ära.Kes käsib kanda vihikuid ja raamtuid koju.Kui tööga hakkama ei saa, vöib istuda ja mötiskleda kogu öö, kes keela...
(loe edasi)
m
Mavt Laar 10. august 2013, 17:21
raha pole oluline
Loe kõiki (58)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee