2
fotot
Veel enne, kui Jan Uuspõld näitlejana tähelepanu ja tunnustust pälvis, tõusis ta avalikkuse ette Luxury Filtersi siilisoenguga ninamehena. 1997. aastal ilmus noortelehe Meie Meel vahel bändi postergi. Kaks aastat varem esineti «Augustibluusil». (Lääne Elu)

"Kui käin mõnel kontserdil teisi kuulamas, siis tekib alati sees mingi kripeldus, et tahaks ise ka laval olla. Bänditegemise energias on midagi eriliselt kiskuvat – see välja ei lähe, see nakkus jääbki sisse," räägib näitleja Jan Uuspõld, kes bändiga Luxury Filters mitmeteistkümne aasta järel täna õhtul taas üles astub.

"Mina olen selles süüdi, et tegevus katkes, sest et mul ei olnud piisavalt aega, ma ei osanud ennast kuidagi teatri ja bändi vahel jagada. Oma perspektiivi sidusin ma teatriga," meenutab Jan Uuspõld, kuidas bluusibänd Luxury Filters vaikselt laiali vajus, kui ta 1998. aastal Draamateatrisse tööle läks. "Meie viimane suurem esinemine oli Rock Summeril 1997. aastal," märgib ansambli solist.

Eelmise aasta lõpust on Luxury Filters, kelle hittlugu "Tramm nr. 66" üheksakümnendate keskel pikalt muusikasaate "7 vaprat" edetabelis püsis ja raadiotes kõlas, taas proovi teinud, et "Augustibluusi" juubelifestivalil uuesti publiku ette astuda. ""Augustibluusi" korraldajad teatasid varakult, et nad tahavad meid sinna esinema, kuna me oleme 1995. aastal teisel "Augustibluusil" mänginud. Otsustasime, et see oleks ju väga tore. Meil ongi olnud tänu sellele kutsele koos väga tore aeg, mõnus on olnud proove teha, " kinnitab Jan.

Punti kuuluvad veel bassistina tema vend Andrus Uuspõld, trummarina Jaanus Tüli, kitarristina Jaanus Putting ja suupillimängijana Indrek Tiisel. Andrus ja Jaanus värbasid uueks liikmeks talendisaadetest tuntud klahvpilli- ja rohupillimängija Erki-Andres Nuudi. "Vanad olijad on pidevalt omavahel suhelnud. Basskitarristiga ma lihtsalt olen sunnitud suhtlema, sest ta on mu vend," muigab Jan. Tihedamalt käib ta läbi ka trummimees Jaanusega: "Aeg-ajalt on vaja talt kruvikeerajat küsida või muud sellist. "

Esimestes proovides läks kurk valusaks

Enamik bändiliikmeid on siiani tegevmuusikud. "Mina ja kitarrist Jaanus Putting oleme need, kes pole aktiivselt bändides osalenud. Jaanus on küll arvutimuusika mees, aga mina pole üldse musitseerimisega tegelnud. Sellest on muidugi kahju," möönab Jan, kes igatses oma sõnul kõik need aastad bändielu taga.

"Alguses kõlasime küll suhteliselt puiselt kokku, aga me leidsime oma saundi ikka üles. Praegu on isegi nagu aega nautida," rõõmustab ta. Ka lauluhäält tuli pika pausi järel treenida: "Laulan selles bändis niisuguse stiiliga, et hääl tuleb pooleldi kõri pealt. See aparaat tahtis küll natukene tugevust juurde saada, aga nüüd on enam-vähem. Alguses läks kurk valusaks, enam ei ole midagi hullu."

Kollektiiv pole vanale rasvale ulpima jäänud. "Me nikerdasime paar uut lugu ka juurde, muidu poleks meil kava üldse kokkugi tulnud. Väga paljud lood on ajahambale jalgu jäänud, neid ei kõlba enam mängida," selgitab Jan, kelle väitel võib uutest lauludest tibake rohkem sisu otsida kui vanadest. "Meil ei ole nii hullu sõnumit kunagi olnudki, et me tahame ühiskonnale seda või seda öelda. Need lood ei olnud väga paljuütlevad. Vanasti me tegime lihtsalt pulli, et saaks bändi teha," tunnistab näitleja.

Meenutades idamaist lillemustriga kleidilikku rüüd, millega Jan "7 vapra" stuudios esines, ei pääse mööda küsimusest, kas meeste lavaimago on muutunud või samaks jäänud. "Meil neid vanu kostüüme enam ei ole, aga ma ei tea, me polegi nii väga kostümeerimise peale mõelnud," nendib Jan ja lisab naerdes: "Midagi paneme kindlasti selga. Ei maksa karta, et päris paljalt lavale tuleme!"

Täna kell 18 on Haapsalu piiskopilinnuses pealava ette oodata mitu korda rohkem rahvast, kui oli kaemas 1995. aasta "Augustibluusi". "Oo, see on ikka küll põnev! Näitlejana olen suurel laval käinud küll, aga bändiga suurel laval olla on hoopis midagi muud," arvab Jan. "Ootame kõik põnevusega, mis saama hakkab."

Olnud neljas bändis

Kitarri tinistamise õppis Jan ära 15aastaselt vanemate koolivendade abiga, kes bändi tegid. Esimese kitarri ostis ta 30 rubla eest. Keila kooli muusikakallakuga klassis õppides jõudis Jan osaleda kolmes bändis: punkansamblites Trakulla ja Teine Elu ning džässi- ja bluusiansamblis Wash & Go, millega käidi isegi Leningradis salvestamas. Vahepeal õppis Jan kutsekoolis trükkaliks ning töötas mõnda aega trükikojas. Uuesti asus ta bändi tegema siis, kui 1994. aastal lavakunstikooli astus. Jani noorem vend Andrus, kes Otsa-koolis õppis, tõi Luxury Filtersisse endaga kaasa ka trummar Jaanus Tüli. Kitarristiks tuli varasem Keila kooli poiss Jaanus Putting. "Seal hakkas juba tase tulema, meid lasti ikka raadios kah," ütleb Jan sellele ajale tagasi vaadates.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis