REKORDILE: Guinnessi rekordit läksid «Maidla Le Mansile» püüdma 56 abimootoriga jalgratast. Vaid üks punnvõrr ei pidanud ööpäevast sõitu vastu. Kõik ülejäänud lõpetasid edukalt, läbides pea tuhat kilomeetrit. Foto: Argo Soolep
Argo Soolep 29. juuli 2013 06:56
Võidumehed täristasid 1000 kilomeetrit, kuigi lõpus masinate jõud rauges

55 punnvõrri 56st lõpetasid laupäeval kell 18 Ida-Virumaal Maidlas ööpäevase kestussõidu – ettevõtmise, mis võib jõuda Guinnessi rekordiraamatusse.

Eesti võib jõuda rekordiraamatusse sääreväristajate pikima kestussõidu korraldajana. Mitte kusagil maailmas ei sõideta nii väikeste, käikudeta punnvõrridega terve ööpäev läbi.

"Sõita on erakordselt hea. Seekord saavad kõik osalejad isu täis sõita," naerab õlise näoga Aimar Parm, punnvõrride kestussõitu üks korraldajaid, kui esimene pooltund Maidla rajal kihutamist on möödas.

Number hambus ja rehvid kaenlas

Kaamerakopter tõuseb taeva alla ja antakse start. Punnvõrrimeestele soovitakse "paak põide!". Maidlas täitub õhk väikeste sääreväristajate kärinast ja bensiini-õli lehast. 56 punnvõrri võtavad kohalt. Mõni väntab pedaale takka, mõnda lükkab assistent. Osa võistlejaid on end krossivarustusse surunud, paljud on aga pannud rõhu pigem stiilile. Pintsakud, kaheksakümnendatel kantud kortsuvad ülikonnad, lipsud ees ja sandaalid jalas. Kõige trooniks on muidugi stiilsed kiivrid, mis jäävad sõiduriistadega samasse ajastusse, seitsmekümnendatesse-kaheksakümnendatesse. TopGeari tiimis sõitev näitleja Raivo E. Tamm kannab just säärast punast "munakoort", mille nahkkõrvad tolmusel rajal rõõmsalt lehvivad.

"Prantsusmaa Le Mansiks" nimetatavat võidusõiduautode kestussõitu peetakse maailma rängimaks katsumuseks inimestele, ööpäev punnvõrri seljas võtab aga peale sõitjate võhmale ka tehnika. Parm kardab, et nii mõnigi võistleja jookseb võidusõidu lõputundidel raja läbi, kaks ratast kaenlas ja number hambus. Eeskiri näeb ette, et kord tunnis tuleb rada läbida. Ükskõik, mil moel.

Kahtlase töökindlusega 49 kuupsentimeetrine mootor ja kõik selle juurde käiv pole just kestussõiduks loodud. Ometi on varem peetud kaheksatunnine kestussõit tõestanud, et enamik masinaid peab selle aja teel vastu.

Meelis Jääger Jõhvi krossisõitjate tiimist on kindel, et tema putitatud Riga võib vabalt sõidu läbida. "1200 kilomeetrit sõidab kindlasti ära. Saebensiiniga," muheleb ta ja vaatab, kuidas krossisõitja Argo Keerme kirjule motokombinesoonile pintsakut peale tõmbab. Keerme pole varem Rigaga sõitnud. Pärast poolt tundi rajal tunnistab ta aga, et on rahul. "Nii rahulik sõit, võta ja räägi kas või pealtvaatajatega sõidu ajal juttu!" kiidab ta. Hiljem läheb ta uuesti rajale ja jääb kilomeetripikkust ringi tiirutama koguni kuueks tunniks.

Vana Riga on nii mugav ja ergonoomiline, et sellel istudes ära ei väsi, on Meelis Jääger veendunud.

"Õige õli peab olema," räägib peakorraldaja Allan Lukken ja selgitab: "Õige õliga sõidavad need mootorid ilusti, kuigi bensiini 76 enam ei ole." Lukken on kindel, et nii karmi sõitu ei tehnikale ega sõitjatele mujal pole. "Ma uurisin pikalt ja sain teada, et kusagil Austraalias tehakse ööpäevasõite mopeedidele või rolleritele. Sellistele 49kuupsentimeetristele ja ilma käikudeta võrridele kusagil analoogset sõitu pole."

Reeglid on karmid. Remontida võib rajal, raam ja mootor peavad jääma samaks. "Piloote" ja mehaanikuid võib olla kokku neli. Ühes telgis on Zaporožetsi ette seatud kaks välivoodit. Et sõitjad saaksid puhata.

Pedaalidega tallatakse hoogu juurde

Pool tundi rajal olnud, vahetatakse Lukken välja. Ta naaseb telgi juurde, tolmusel näol säramas rõõm. Tema kollasel Riga 7-l on nõukaaegse toodangu esimesi mootoreid. "Siis tehti alguses ikka kvaliteetselt, hiljem läks aga käest ära," ütleb ta.

Kell 22.30 on pime. Võrrid liiguvad rajal, tuled ees ja taga põlemas. Kiiver ja tuled peavad võistlusvahendil olema, käsib reeglistik. 55 võrri on jäänud rajale, ja seda vastavalt reeglitekohasele jupivahetusele. Viimastel ringidel hakkab masinate jõud raugema. Abilised tõukavad, mõni tallab pedaalidega hoogu juurde. Lõpptulemuseks jääb see, et ainult üks alustanud võistkondadest on katkestanud.

"Peavad vastu küll," tunnistab Andres Viidikas, kui järgmisel õhtul kell kuus, pärast ligi 1000 kilomeetri läbimist oma mansa võrri tehnilist ülevaatust jälgib. Tema meeskonna Riga 7 raam läks pooleks tund enne finišit. Kärriga koormarihm hoidis sõiduriista siiski koos. Sõidu jooksul purunesid nii siduri kui ka piduri trossid, kadusid ära lambid. "Meil oli tubli meeskond. Eriti tublid olid meie poisid Andres Viidikas juunior ja Markus Michelson. Ja meie Mati Mõttus, ja ilma Antsuta poleks me üldse välja vedanud. Tema oli see, kes meile süüa tegi," kiidab Viidikas meeskonda.

Kell 19. 30 tunnistatakse Türi mehed võistluse võitjateks. Kõik teised, kellel õnnestus "Maidla Le Mans" läbida, kantakse igaveseks ajaks ajalukku, Maidla mõisa seinale.