Eesti uudised

Kalle Klandorf: Kohtud karistavad pätte liiga leebelt (47)

Toimetas Katrin Rohtla, 19. juuli 2013 13:51
Kalle KlandorfFoto: Teet Malsroos
Kuigi sel nädalal tõusis justiitsministeeriumi algatusel päevakorda küsimus, et mõned karistused on ülekriminaliseeritud, juhtub Tallinna abilinnapea Kalle Klandorfi sõnul hoopis tihti nii, et kurjategijad saavad suurte pahategude eest liiga leebed karistused.

Endise teeneka politseiametnikuna Kalle Klandorfi hinnangul on olukord Eestis kuritegevuse mõttes juba aastaid halvemaks läinud, kirjutab Ajaleht Pealinn.

"Alles hiljuti lugesin, et latentsete ehk sellist kuritegude hulk on väga suur, millest inimesed politseile teada ei annagi. Inimesed löövad lihtsalt käega ei ja ei lähegi avaldust tegema. Samas on tõusnud raskete isikuvastaste kuritegude arv," loetles Klandorf, kelle sõnul näitavad faktid selgelt, et avalik kord on kehval tasemel.

"Pekstakse, röövitakse, astutakse kullapoodi sisse ja lihtsalt võetakse ehted kaasa. See meenutab juba teatud perioodi Eesti Vabariigi algusaastatel. See on halb. Kuritegu on kuritegu, aga avalik jätab nii riigi mainele väga halva mulje. Inimene ei tunne ennast tänaval turvaliselt, kui politseid näha pole," nentis Klandorf.

"Olen käinud väga paljudes riikides alates Lätist lõpetades Venezuelaga ja igal pool olen näinud politseid avalikku korda tagamas. Ainuke riik, kus räägitakse sellest, et polegi vaja politseid tänavale ja neid asendavad väga hästi ka abipolitseinikud, on Eesti. See on halb ja sügav tendents, mida on raske tagasi keerata. Lõpuks tekivad erinevad omakohtu variandid ja vangi lähevad hoopis need, kes omakohtu teel endale politseis ja riigis pettununa õigust otsisid," leiab Klandorf.

Klandorfi arvates on veider asjaolu, et erinevast Eesti paikades võib ühe ja sama kuriteo eest saada kardinaalselt erineva karistuse ning see asjaolu mõjub kogu süsteemil mainele väga halvasti.

"Ütleme nii, et väga laias laastus vaadates on üsna naljakas see, et kohtute praktika üle Eesti on väga erinev, vähemalt ajakirjandusest on silma jäänud. Kõikide juhuste asjaolusid muidugi ei tea, aga on otsuseid, kus ühe ja sama kuriteo eest pannakse inimene näiteks Tartus vangi ja kusagil mujal saab sama asja eest tingimisi karistuse. Kohtupraktika on väga ebaühtlane, kuigi riik on nii väike," ütles Klandorf.

Justiitsministeeriumi plaani vähendada karistavate tegude hulka kolmandiku võrra peab Klandorf teatud kuriteoliikide puhul kindlasti õigustatuks, kuigi sellekohase seadusandluse "remonti" oleks pidanud tegema juba varem.

"Kindlasti on ta õigustatud, sest meil on totralt palju näited, kus inimesi karistatakse kriminaalkorras liiklusavarii või pisisündmuste puhul, mida üldjuhul politsei ei uuri. Ma arvan, et on võimalik puhastada seadusandlust ja võimalik vähendada kuritegude hulka, mille peale võib igat inimest vangi panna," nentis Klandorf, kelle sõnul nõuab pisikuritegude uurimine politseilt tohutult ressurssi ja tulemused on tihtipeale olematud.