Kariina oli laupäeval lastega Pirita rannas. Kui ta juba asju kokku pani, nägi ta kolmekümnendates noormeest, kes tuli tema poole. Algul arvas Kariina, et mees otsib midagi, aga märgates valget keppi, millega too oma jalgeesist toksis, sai ta aru, et noormees ei näe.

Pime läks mahasaetud põõsaste poole, ja Kariinal tekkis kahtlus, et ta on eksinud. "Astusin ligi ja küsisin, kas saan aidata, mille peale noormees vastas, et ta kardab mõnele inimesele otsa astuda," räägib Kariina. Selgus, et mees oli tulnud üksi ujuma. Koha juures, kuhu ta oma asjad jättis, oli merepõhi kivine, nii astus ta edasi, aga veest välja tulles ei leidnud õiget kohta enam üles.

"Pakkusin talle abi, et asjad üheskoos üles otsida," ütleb Kariina. Mees jättis asjad enda sõnul raamatukogu juurde, aga Kariina ei teadnud, kus see on. Noormehe seletuse järgi leiti raamatukogu rannahoone juurest üles. "Kui ma teda kohtasin, siis ta kõndis täiesti vales suunas. Ta riided olid umbes 300–400 meetri kaugusel," seletab Kariina.

Asjad käes, jälgis ta, et noormees uuesti ei eksiks: "Ootasin, kuni ta riietuskabiinis riideid vahetas, ning juhatasin ta treppideni, mis viivad parklasse, nagu ta soovis." Siis ütles noormees, et saab edasi ise, ja palus vabandust, et oli Kariina aega kulutanud. "Selline tore, viisakas ja tagasihoidlik noormees oli," leiab abistaja.

Kariinale läks juhtunu eriti hinge seepärast, et inimesi oli palju, aga keegi ei tulnud selle peale, et noormees võib hädas olla. "Mul endal oli hea meel, et sattusin olema õigel ajal õiges kohas. Kardan, et muidu oleks see vaene tagasihoidlik inimene seal õhtuni oma kepiga toksinud," sõnab Kariina.