Eesti uudised

Miks elektrihind keset suve kõrgeks hüppab? (53)

TEET TEDER, 17. juuli 2013, 06:59
LÄTIS VETT VÄHE: Üks põhjus, miks Baltimaades on odava elektri puudus, on Daugava jõe hüdoelektrijaama madal veetase. Foto: INTS KALNINS
Elektri hinnahüpped börsil on väidetavalt seotud Läti ja Leedu elektrituruga. Aga lätlased maksavad elektri eest summa, mis on meie hindadega võrreldes vaid kübe.

Ilmselgelt ehmataks igat ostjat, kui poes tavapäraselt 60 senti maksva piimapaki eest ühtäkki euro või lausa kaks küsitaks. Elektriturul on sel ja eelmiselgi kuul hinnad mitmel korral just sellises suurusjärgus (keskmisega võrreldes neljakordselt) kasvanud. Kuigi praegu jälle kahanenud.

Juuni algas elektriturul hästi – Norra veereservuaarid polnud kahel eelmisel aastal nii täis olnudki kui nüüd. Norra, Taani ja Rootsi suutsid hästi elektrit toota, aga Soome ja Baltimaad jäid hätta. Kuu lõpuks oli kogu kaheaastane rekord elektriks toodetud ja vesi jäi 2011. aasta tasemele ehk 64 protsendile maksimaalsest võimalikust.

Börsil üldiselt langes hind juunis 9%, aga Eestis mitte. 25. juunil maksis siin elekter kuuel tunnil päevas üle 200 euro megavatt-tund. Mai keskmine oli 37,14 €/MWh. Sama kordus möödunud laupäeval, kui megavatt-tunni hind tõusis 100 euroni. Soome keskmine hind oli tol päeval 37 €/MWh.

Süüdi lätlased ja leedulased?

Elering süüdistab hirmsas hinnatõusus Lätit ja Leedut.

Juuni elektrituru kokkuvõttes kirjutab Elering, et kõrge hind oli tingitud konkurentsivõimeliste tootmisjaamade puudumisest Leedus ning hüdroenergia taseme langusest Lätis, mistõttu suurenes nõudlus naaberriikidest.

Juunis ostsid lätlased sisse suure osa oma tarvitatavast elektrist. Vaatamata kõrgetele hindadele, mille korral oleks olnud otstarbekas käivitada kohalikud tootmisjaamad, importis ka Leedu riigisisese tarbimise katteks 79% vajaminevast elektrienergiast naabersüsteemidest.

Läti läks avatud elektriturule üle 3. juunil ja neile endile pole elekter tegelikult kallimaks läinudki.

Lätlased avasid elektri-turu ega avanud ka

Riias elav poliitik ja politoloog Veiko Spolītis selgitab: "Paar artiklit on refereeritud Eesti meediast ka selle kohta, et Leedu ja Läti on süüdi selles, et elektri hind Eestis nii kõrge on. Kuid siin on tegemist sellega, et Eesti on elektrituru liberaliseerinud ja Läti ei ole. Valitsus on ka öelnud, et kuigi liberaliseerimise põhimõte on turu avamine ja hind peaks alla minema, aga paraku Eesti näide näitab, et hind läheb üles, ja olukorras, kus Läti on üle elanud suurima majanduslanguse Euroopa Liidu liikmesriikide seas ja kus alles praegu tasapisi majandus elavneb, oleks mõttetu nüüd sellist käiku teha."

Spolitise sõnul on Läti küll avatud turul, aga energiakompanii Latvenergo on endiselt monopol ja hindu reguleerib riik. "See ei ole veel täiesti kindel, et Läti sügisest elektrituru liberaliseerib. Võib-olla küsitakse veel üleminekuperioodi," arutleb Spolītis. "Lätlastel on alanud diskussioon selle üle, et kui elektrihind tõuseb, siis see on halva mõjuga Läti perekondadele. Juba pool aastat on väldanud diskussioon ka selle üle, kuidas see mõjutab Läti tööstust. Liepājas Metalurgs (Liepāja metallurgiakombinaat) süüdistab Läti valitsust selles, et elekter on liiga kallis, ja kui ta läheb veel kallimaks, siis enam ei tasu ära kombinaati lahti hoida."

Eestis tõuseb elektrihind kohe, kui EstLink 1 rivist väljas on, ja järgmisel aastal valmivast EstLink 2-st räägitakse kui imerohust, mis odavat Põhjamaade elektrit siia lõputult voolata laseb, Lätis ei räägita sellest aga sõnagi. "Võiks rääkida küll EstLink 2-st ja ka ühendusest Leedu ja Rootsi vahel, aga sellest ei räägita tegelikult. Läti avalik arvamus on siseturule pühendunud, öeldes nii, et meie võime ise hoolitseda energia eest! Mispärast üldse on vaja midagi teha kellegagi koos? Valitsus ühelt poolt räägib, et meil on vaja sotsiaalset poolehoidu ka valijaskonna seas, ja kuna valijaskond on väga provintsiaalne, siis sellist suhtumist, nagu Eesti on, Euroopa Liidu turu liberaliseerimisest, digitaalturu teenuste liberaliseerimisest, sellist juttu Lätis ei ole," selgitab Spolītis.

Suviti on Baltikumis aastaid odavast energiast puudus olnud

Nord Pool Spoti müügijuht Eestis Hando Sutter: "Suvel on juba aastaid pärast Leedu Ignalina tuumajaama sulgemist olnud Baltikumis odava elektrienergia puudus. Miks just suvel, on seletatav sellega, et suvel ei tööta koostootmisjaamad (toodavad soojust ning elektrienergiat samaaegselt). Ainukene välisühendus, kust suvel odavam Põhjamaade elekter Baltikumi pääseb, Estlink 1, oli näiteks juunis 74% tundidest täies mahus koormatud."

Vandenõuteooria: elektrifirmadele on hinnahüpped kasulikud

Vandenõuteooria: avatud elektriturul on börsipakett olnud Eestis avalike hinnakirjade järgi 5% soodsam kui fikseeritud hinnaga pakett. Teoreetiliselt on elektritootjatel võimalus ajatada hinnahüppeid korraliste hooldustega börsil ajale, mil tarbijad uusi lepinguid sõlmima asusid, ning nii mõjutada neid sõlmima kallimaid fikseeritud hinnaga pakette.

Nord Pool Spoti müügijuht Eestis Hando Sutter: "Turuosaliste käitumist kontrollib Nord Pool Spoti turujärelevalve osakond. Kõiki hinnahüpete tunde analüüsitakse hoolikalt. Samas on Eesti turg juba siiski piisavalt naaberriikidega ühendatud: 350 MW Soomega ning 800 MW Lätiga, samuti kaupleb Eesti piirkonnas 20 turuosalist. Seega on ühel turuosalisel Eestis hindu väga keeruline mõjutada."

53 KOMMENTAARI

s
Süsteemiteooria 20. juuli 2013, 08:43
käsiteb mõisteid nagu tagasiside ja regulaator .
Kahjuks MKM asjapulgad ja peamees sealt ei ole nede asjade sisu viitsinud endale selgitada .(loe edasi)
r
Reform kogub valimisraha 18. juuli 2013, 23:28
suvisel lambist hinnatõusul on 1 ilmne põhjus, reformierakond kogub valimisteks raha.
Ainus põhjus niinimetatud vabaturule oli äkilise hinnatõu...
(loe edasi)
Loe kõiki (53)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee