Maailm

Edward Snowden: soovin jääda ajutiselt Venemaale (6)

Aadu Hiietamm, 13. juuli 2013, 08:00
TAHAB JÄÄDA VENEMAALE: USA nuhkimisprogrammi avalikustanud Edward Snowden viibib alates 23. juunist Moskva Šeremetjevo lennuvälja transiittsoonis. Eile kohtus ta seal inimõiguslastega ja teatas, et soovib esialgu jääda Venemaale ning edaspidi külastada ka kõiki talle seni varjupaika pakkunud Ladina-Ameerika riike.  AFP/Scanpix
Pea kogu maailma ajakirjandus tegeles viimastel nädalatel tulutult USAs tagaotsitavaks kuulutatud Edward Snowdeni otsimisega. Eile otsustas USA Luure Keskagentuuri endine töötaja, kes 23. juunil Hongkongist Šeremetjevo lennujaama saabus, ise peidupaigast välja tulla. Ta kohtus lennujaamas inimõiguslastega ja teatas, et soovib saada esialgu poliitilist varjupaika Venemaal.

Edward Joseph Snowden (30) saatis Vene ja välismaa inimõiguslastele ning mitmele advokaadile e-kirja ja kutsus nad kohaliku aja järgi kella 16.30ks Šeremetjevo lennujaama F-terminali. Sealt juhatavad lennujaama töötajad saabujad juba kohtumisele Snowdeni endaga.

Šeremetjevo lennujaama pressiteenistus kinnitas eile keskpäeval, et niisugune kohtumine on tõepoolest kavas. Pärast seda ruttas F-terminali paarsada ajakirjanikku, lõhkudes eskalaatori.

Kohtumisele Edward Snowdeniga saabus 13 inimest. kes viidi F-terminalist bussiga E-terminali. Alates 23. juunist Šeremetjevo lennujaama transiittsoonis viibiv Edward Snowden tänas kõigepealt neid viit riiki, kes on pakkunud talle poliitilist varjupaika. Need on Venemaa, Venezuela, Boliivia, Nicaragua ja Ecuador.

Snowden ütles, et tal ei ole võimalik Šeremetjevost kusagile lennata ja seetõttu soovib ta esialgu jääda Venemaale ning edaspidi külastada talle asüüli pakkunud riike Ladina-Ameerikas.

Teatavasti palus Snowden Venemaalt ametlikult poliitilist varjupaika juba 30. juunil, kuid võttis kaks päeva hiljem taotluse tagasi.

Põhjuseks oli president Vladimir Putini esitatud ultimatiivne tingimus. Nimelt ütles Venemaa riigipea 1. juulil Moskvas pressikonverentsil: "Kui ta (Snowden) tahab siia jääda, on üks tingimus: ta peab lõpetama oma tegevuse, mille eesmärk on teha kahju meie Ameerika partneritele."

Putin lisas, et tõenäoliselt Snowden seda teha ei kavatse, sest peab end inimõiguste eest võitlejaks.

Eile ütles Snowden, et ta ei soovi USAd kahjustada, vaid teeb kõik selleks, et tema kodumaa õitseks. Seega on ka Putini esitatud tingimus täidetud, kinnitas USA nuhkimisprogrammi avalikustanud mees.

Venemaa presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov ütles Snowdeni avaldust kommenteerides, et ta võib hüpoteetiliselt jääda Venemaale, kuid peab selleks igal juhul täitma Vladimir Putini esitatud tingimuse.

Venemaa presidendi inimõigusnõukogu juht Mihhail Fedotov arvas, et Snowdenile ei tuleks poliitilist varjupaika anda. "See, et ta küsib varjupaika, siis ära ütleb ja jälle küsib, ei näita teda heas valguses. Meil ei tasu end oma tegemistes siduda nii ebajärjekindla inimesega," rõhutas Fedotov.

Seega jätsid Vene võimud eile otsad endiselt lahtiseks.

Snowden sai kuulsaks juuni algul

Edward Snowden sai üleöö kuulsaks juuni algul, kui ta ajalehtede Guardian ja Washington Post vahendusel avalikustas, et USA riiklikul julgeolekuametil (NSA) on juba alates 2007. aastast nuhkimisprogramm PRISM, mille abil pääseb juurde üheksa suure IT-firma serverite andmetele. Puhkes skandaal, mis on tugevalt varjutanud Ameerika Ühendriikide suhteid teiste riikidega, sealhulgas ka lääneliitlastega.

Snowden leidis, et USA valitsus hävitab niisuguse massiivse jälgimismasinaga inimeste privaatsust, internetivabadust ja põhivabadusi, ning seda ei tohi lubada. "Ma ei taha elada ühiskonnas, mis nõnda toimib," rõhutas ta.

Hiljem on Snowden tilgutanud vähehaaval salajast infot juurde. Nii selgus näiteks eile ajalehe Guardian vahendusel, et Microsoft teeb USA luureasutustega tihedat koostööd ning võimaldab NSAl mööda hiilida Microsofti krüpteeringutest. Muu hulgas võimaldas 2011. aasta oktoobrist Microsoftile kuuluv Skype eelmisel aastal luureasutustel koguda vestlustest PRISMi abil nii heli kui ka pilti. Microsofti esindaja ruttas eile Snowdeni süüdistust ümber lükkama. Ta kinnitas, et kasutajate info avatakse vaid kohtu otsusel.

Nuhkimisprogrammide avalikustamise ajaks oli Edward Snowden kodumaa tolmu juba ammu jalgadelt pühkinud. Ta jättis 200 000dollarilise aastapalgaga töö, kallima ja perekonna ning põgenes 20. mail Hawaiilt Hongkongi. Seal andis ta hotellis 9. juunil ajalehele Guardian videointervjuu. "Mul ei ole kavatsust varjata, kes ma olen, sest ma pole teinud midagi valesti," rõhutas Snowden.

Kuni eilseni olid sellelt videolt pärit pildid temast värskeimad, mis ajakirjanduses ringlesid.

USA valitsus ruttas seejärel nuhkimisprogrammi kaitsma. President Barack Obama rõhutas, et kõik on seaduslik ja mingit kuritarvitamist pole. Riigipea sõnul on PRISMi programm suunatud vaid terroristide vastu, mitte aga USA kodanike või teiste USAs elavate inimeste vastu. "Ei ole võimalik ühendada 100% turvalisust, 100% privaatsuskaitset ja 0% ebamugavust. Meil ühiskonnana tuleb teha valikuid," lisas president.

Kui algselt võtsid USA võimud omaks vaid USA kodanike järel nuhkimise, siis mõni päev hiljem selgus, et nuhitud ja andmeid on kogutud ka paljude teiste riikide institutsioonide ja kodanike kohta.

Euroopa Parlamendi saadikud võtsid 4. juulil Strasbourgis vastu resolutsiooni, mille kohaselt parlamendi kodanikuvabaduste komisjon peab korraldama USA jälgimisprogrammide põhjaliku

uurimise. Uurimine puudutab ka Euroopa Liidu institutsioonide võimalikku jälgimist.

Neljapäeval levis kogu maailmas uudis, et Kremli julgeolekut tagav Venemaa Föderaalne Kaitseteenistus (FSO) kavatseb soetada suurema partii vanamoodsaid kirjutusmasinaid, et esitada ülisalajased dokumendid vaid paberil, sest arvutit ei saa ju enam usaldada.

Põgenes läbi Hongkongi Moskvasse

USA võimud nõudsid Hongkongilt Edward Snowdeni väljaandmist, kuid sealsed võimud lubasid tal ikkagi 23. juunil Moskvasse lennata. Kuna USA oli tema reisipassi kehtetuks tunnistanud, siis kasutas ta Ecuadorist saadud ajutist reisidokumenti.

Moskvast pidi Snowden algselt Aerofloti reisilennukiga lendama Havannasse ja sealt edasi Ecuadori, kus ta palus poliitilist varjupaika. Ta tühistas aga broneeritud lennu kaks korda ning tema koht lennukis jäi tühjaks.

Ajalehe Washington Post ajakirjanik kahtlustas veel neljapäeval, et Snowden võis olla sel päeval Šeremetjevo lennuväljalt Havanna poole teele asunud lennukis, mille kurss tavapärasest erines. Lennuk lendas otse üle

ookeani, mitte üle Gröönimaa ja USA ranniku. Hiljem selgus, et kursimuutuse tingisid Gröönimaa kohal valitsenud turbulentsid.

Snowdenit on korduvalt süüdistatud USA luuresaladuste lekitamises Hiinale ja Venemaale. Nii oletas Venemaalt läände põgenenud endine KGB juhtiv tegelane Oleg Gordijevski, et Vene eriteenistused on Snowdenile sisse söötnud preparaati, mis võtab inimeselt tahte ja paneb tegema kõike, mida temalt soovitakse. Snowden ise kinnitas alles mõni päev tagasi ajalehe Guardian vahendusel, et ta pole ei Hiina aga ka Venemaa valitsusele mingit salainfot andnud.

Eurooplased suhtuvad Snowdenisse üldjuhul hästi

Väärib tähelepanu, et paljude Euroopa riikide elanikud on Edward Snowdeni suhtes meelestatud äärmiselt heatahtlikult. Saksa mainekas päevaleht Frankfurter Allgemeine Zeitung avaldas sel nädalal tuntud kirjaniku Rolf Hochhuthi avaliku kirja liidukantsler Angela Merkelile, milles ta soovitas Edward Snowdenile Saksamaal asüüli anda.

Kuigi Austria lükkas Snowdeni asüülitaotluse tagasi, ütles sealse välisministeeriumi kantsler Reinhold Lopatka, et see mees väärib austust. "Minu silmis ei ole Snowden kurjategija. Kantslerina ja kodanikuna arvan ma, et inimesel on õigus nii toimida, kui ta tunneb, et teoksil on midagi ulatuslikku ja ebaseaduslikku," ütles Lopatka ajalehele Die Presse.

6 KOMMENTAARI

v
13. juuli 2013, 23:30
vihma käest räästa alla
k
kohe kui lennukile läheb 13. juuli 2013, 22:33
lendab lennuk õhku teel Lõuna Ameerikasse!Sähh talle vabadust ja inimõiguslast siis!
Loe kõiki (6)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee