Maailm

Jäsemete maharaiumine ja kividega surnuksloopimine ikka veel aus (22)

Agnes Kuus-Korv, 13. juuli 2013 08:00
KIVIDEGA SURNUKS: Hizb Al-Islami rühmituse liikmed viivad 2009. aastal Somalias täide kohaliku islamistliku kohtu otsuse – 48aastane Mohamed Abukar Ibrahim loobitakse kividega surnuks armukese pidamise eest. Foto: AP/Scanpix
Eestimaised omakohtu lood on muu maailma sarnaste lugudega võrreldes üsna leebed ning seadusega ettenähtud karistused mõne islamiriigiga võrreldes pehmed nagu ema pai.

Iraani püha linna Mashhadi võimud läkitasid 2001. aastal, rahvusvahelisel naistepäeval, laia ilma uudise – linnas raiuti kahekümnel inimesel varguste pärast käsi maha. Kuna algamas oli palverännuperiood, täideti islami seadust, mille järgi korduvalt vargustega vahelejäänutel raiutakse maha parema käe neli sõrme.

Rahvapidu Afganistani moodi

2000. aasta sõbrapäeva eel, 13. veebruaril, toimus Afganistanis Kandahari staadionil iselaadi sündmus, mida olid vaatama tulnud tuhanded inimesed. Nimelt tulistas kümneaastane poiss vintpüssist surnuks mehe, kes oli süüdi mõistetud tema isa mõrvamises. Poiss läkitas mõrtsuka kehasse neli kuuli, ning veretööd olid tulnud vaatama ka tema ema, õde ja kuueaastane väikevend. Šariaadiseaduse kohaselt viivad mõrvarile määratud surmaotsuse täide või annavad talle armu tapetu sugulased. Kümneaastane poisike täitis oma kohust, kui pere vanim meesliige. Samal staadionil sai rahvas kaeda veel teistki vaatemängu, kui ühel maanteeröövlil raiuti maha parem käsi ja vasak jalg. Tavaliselt nii karmi karistust varastele Afganistanis siiski ei rakendata, vaid piirdutakse üksnes käe amputeerimisega.

Karistuseks halvatus

Noor 24aastane saudi mees seisab aga silmitsi teda ees ootava jubeda karistusega – tema süül jäi kümme aastat tagasi halvatuks tema lapsepõlvesõber, ning tänavu aprillis langetas kohus otsuse, et arstid peavad talle tekitama samasuguse vigastuse, sellise, mis paneks ta ülejäänud eluks kaelast altpoolt halvatuna ratastooli.

Šariaadi seaduse järgi võib Saudi Araabias nõuda hammas hamba vastu karistust, kuid võib ka kuritöö andestada ja leppida kahjutasu ehk nn vererahaga. Käesoleval juhul küsis halvatud noormehe perekond kahjutasuks 533 000 dollarit. Sellist summat perel paraku ei ole. "Olen kümme aastat mööda saatnud unetuid öid ja saanud noores eas hallid juuksed," nutab süüdimõistetu ema, kes peab määratud karistust surmast hullemaks. Samas ongi selline karistus tavatult karm isegi Saudi Araabias, kus ihunuhtlus, hamba väljatõmbamine, peks ja silma väljatorkamine on muidu küllalt tavalised karistused.

Samas riigis karistati 2005. aastal ühel kohtuistungil korraga rohkem kui sadat meest vangla või piitsutamisega homoseksuaalse käitumise pärast. Üks aastatetagune, eelmise sajandi lõpust pärit homoseksuaalide karistamise lugu oli aga märksa võikam. Šariaadiseaduste järgi on homoseksuaalne käitumine keelatud, sestap pandi ligi kümme selles süüdistatud meest kivikoorma alla, hunniku peale tõstetud kiviplaadile sõitis aga tank. Küüniline kohtuotsus märkis, et kui nad on 30 minutit hiljem elus, siis võivad nad rahus edasi elada.

Vabaabielu eest surma

Aasta tagasi juulis loopisid Põhja-Mali islamistid kividega surnuks mehe ja naise, kelle süü seisnes selles, et nad olid vabaabielus. Paar varjas end ja elas linnadest eemal võsas. Neil oli kaks last, väiksem kõigest kuuekuune. Paraku leidsid Mali põhjaosas võimutsevad äärmuslased nad üles. Mõrv, milleks mõlemad ohvrid aeti poolest kehast saadik auku, pandi toime paarisaja Aguelhoki linna elaniku silme all. Roima pealt näinud ametnik teadis rääkida, et kumbki ei pidanud enne surma pikalt piinlema, naine kaotas teadvuse pärast esimest kivi, mees jõudis korra karjatada.

Iraagis tapeti teismelisi

Mullune märts tõi masendavaid sõnumeid Iraagi pealinnast Bag-dadist, kus šiiarühmitused tapsid jõhkralt teismelisi. Ametlikult teatati vähemalt 15 noorest, kes olid kas kividega surnuks loobitud, surnuks pekstud või maha lastud. Kuid inimõiguslaste arvates võis noorte ohvrite arv olla isegi 40. Mõrvad pandi toime Vihabrigaadi nime kandva šiiarühmituse koostatud nimekirjade alusel, kuhu kanti noored, kes oma riietuse ja soenguga meenutasid emosid. Äärmuslased nimetasid seda nimistut karistusnimekirjaks ja seal olnud noortele nõuti karistust homoseksuaalsuse eest. Kui läänes teatakse emosid mõne muusika- ja riietumisstiili järgijatena, siis Iraagis peetakse neid eeskätt homodeks. Seadusega pole homoseksuaalsus Iraagis küll keelatud, ent suur osa ühiskonnast ja esmajoones usujuhid mõistavad seda hukka. Võimude väitel ei olnud juhtunu aga ei geide ega emode tapmine, vaid kas sotsiaalse, kultuurilise, poliitilise või kriminaalse taustaga kättemaks.

Raevukas lintšimine

Lõuna-Ameerikas Guatemalast käis üks suurem omakohtulaine üle 2009. aastal, kui lintšiti vähemalt 40 inimest ja üritati tappa veel vähemalt kümmet. Ohvriteks olid peamiselt riigi põhjaosas pärismaalaste kogukondades tegutsenud arvatavad kurjategijad. Näiteks ühel juhul pani vihane rahvahulk elusalt põlema mehe, keda kahtlustati kohaliku vanuri matšeetega surnuks raiumises. Teiselt juhul tapsid külaelanikud kolm meest, kes arvati olevat süüdi nende küla naise röövimises ja tapmises. Ühe bussijuhi surmas kahtlustatud kaks meest ja üks naine loobiti surnuks kividega.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee