Eesti uudised

Laine peksis kaatri piirivalvurite silme all vastu muulikive puruks (48)

Sven Harjo, 9. juuli 2013, 07:01
TÜKID TAGA: Laine peksis tuliuue kaatri vasakusse pardasse augu.  Elisabeth Rooväli
Lootsilaev oleks kiiresti appi jõudnud, aga keegi ei kutsunud

"Paarikümne minutiga oleksime Miidurannas kivide otsa triivivale kaatrile appi jõudnud," ütleb Aivo Pitk Eesti Lootsist. Tema sõnul ei jäeta merel kedagi hätta, ent aidata saab siis, kui hädast teada saadakse.

Pühapäeva õhtul kella 19 paiku jäi Miiduranna sadama lähedal mootoririkke tõttu triivima Bayliner-tüüpi lõbusõidukaater. Pardal olnud kolm inimest pääsesid.

Kaatrit ei ankrusse panna suudetud ja see triivis muulikivide otsa ning purunes. Omanik süüdistab appi tõtanud piirivalvureid tegevusetuses: "Nad vaatasid lihtsalt pealt, kuidas laine ja tuul ajasid paadi kividesse," ütles omanik Postimehele.

Eesti Lootsi baasist Rohuneemes on Miiduranda kaheksa miili ja merekindel lootsikaater oleks õnnetuskohale jõudnud paarikümne minutiga. "Poolteisemeetrine laine pole meile mingi probleem. Ka meie kõige nõrgem lootsikaater saab tegutseda kuni 2,5 meetrise lainega," räägib Aivo Pitk. "Oleksime kaatri sadamasse vedanud."

Vabatahtlikud aitasid Naissaare taga jahti

Ta seletab, et loots ei kuule politsei ja piirivalve raadiosagedusi ning hobialustel pole sageli raadioid või neid ei kasutata. "Suheldakse telefonidega ja kui keegi meile ei helista, ei saagi me õnnetusest teada," lausub Pitk, kelle sõnul abistavad lootsid Muuga lahel oma võimeid üle hinnanud kalamehi ja teisi abivajajaid tihti.

Ka vabatahtliku merepäästeühingu liikme Jako Verniku sõnul aitavad merel hädasolijat kõik, kes saavad, ning kaatrile oleks võinud appi kutsuda suvalise suurema aluse. "Abist keeldumiseks peab olema väga selge põhjus. See saabki olla vaid see, et päästja võib sattuda ise suuremasse ohtu," ütleb Vernik.

"Kui piirivalvurite alus oli liiga väike, oleks saanud kutsuda Miiduranna sadamast ükskõik millise suuremat sorti aluse või siis Rohuneemest lootsikaatri," selgitab Vernik Õhtulehele. Viimsi vabatahtlikud päästjad aitasid õnnetuse ajal Naissaare taga masti kaotanud jahti. Kui sellega lõpetati, oli juba hilja – kaater oli Miidurannas kivide otsas.

Vernik ei soovi piirivalvurite tegevusele otsest hinnangut anda, kuid räägib päästmisest üldiselt. "Oleme igasuguse lainetusega aidata püüdnud ja seni on see ka ühel või teisel viisil õnnestunud. On olnud olukordi, kus laine on üle meetri ja tuuletriiv kannab mootoririkkega alust madaliku poole, kus meie teda kivide vahel enam aidata ei saaks," kõneleb merepäästja. "Siis teeme pingutusi, et alus sügavas vabas vees kuidagi kinni saada."

Meedias avaldatu põhjal teeb Vernik järelduse, et triivima pääsenud kaatri kere oli terve ja selles polnud vett. "Täiesti korras paat – kui jõuad seda tõmmata, tõmba sadamasse, on kahju pärast vähem, sest seal on ju kütus ka sees. Inimesele tekitatud kahjust ei hakka ma üldse rääkima – ilmselt pole selle kaatriga enam midagi teha.

Loo üks moraal on selline, et kui vähegi võimalik, siis tuleb kahjusid ära hoida ja inimesi ning vara säästvalt päästa," ütleb Vernik. "Teist moraali ei taha praegu öelda."

Piirivalve: pukseerimine oli ohtlik

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) pressiesindaja Helen Uldrichi sõnul jõudis piirivalvekaater hädaliste juurde 11 minutiga. "Meie esimene prioriteet on säästa inimeste elu ja tervist," selgitab Uldrich. Et inimesed ohus ei olnud ja kaatrit püüti ankrusse panna, jäid piirivalvurid ootama vabatahtlikke, kes saaksid alust pukseerida. Uldrich ütleb, et piirivalvekaatrid ei ole ehitatud pukseerimiseks, vaid inimeste päästmiseks. Erandkorras saab kaatrijuht siiski pukseerimise kasuks otsustada, kuid ta ei tohi sellega ohtu seada oma kaatrit ja meeskonda.

"Piirivalvekaatri juht hindas kohapeal ilmastikuolusid ja leidis, et asudes sellise suure lainetusega teist ujuvvahendit pukseerima, võib ta seada ohtu piirivalvekaatri meeskonna turvalisuse, ning sellest tulenevalt otsustas mitte alustada pukseerimist, vaid jäi sündmuskohale," selgitab Uldrich. Samuti keeldusid piirivalvurid sõitmast kaatri poordi, et sealne seltskond saaks piirivalvurite alusest kinni hoides oma alust paigal hoida. "Selline tegevus ei ole mõistlik ja piirivalvekaatrid sellist praktikat ei kasuta," lausub pressiesindaja.

Vastuseks küsimusele passiivsuse ja olukorra jälgimisega piirdumise kohta ütleb Uldrich, et merevalvekeskus tegeles aktiivselt sündmuse lahendamisega ning otsis võimalusi hättajäänud aluse pukseerimiseks. Tema sõnul võeti ühendust mitmete vabatahtlike merepäästjatega. "Arvestades asjaolu, et kolme tunni jooksul oli Tallinna lahel neli reageerimist vajavat sündmust, siis päästjate kohalejõudmine võttis tavalisest rohkem aega. Kuni Viimsi vabatahtlike päästjate saabumiseni poolteise tunni pärast jäi piirivalvekaater sündmuskohale," kinnitab Uldrich.

Piirivalvurid olid oskajad mehed?

Vabatahtliku merepäästja Jako Verniku sõnul tuleks selle juhtumi valguses küsida piirivalvekaatri meeskonna ettevalmistuse kohta. "Näiteks kõik vabatahtlikud on õppinud Soomes üleilmselt tunnustatud süsteemi järgi ja saavad aru, mis nad teevad."

PPA pressiesindaja Helen Uldrichi väitel on aga ka kõik merel tegutsevad ametnikud saanud korraliku erialase väljaõppe. Ka need piirivalvurid, kes kaatriõnnetusele reageerisid. "Need on kõik kogemustega inimesed, kes iga päev merel elusid päästavad. Kõigile merel tegutsevatele ametnikele korraldatakse süsteemselt õppusi ja koolituspäevi, et suurendada nende vilumust ja päästevõimekust."

48 KOMMENTAARI

t
Tagantjärele tark. 15. juuli 2013, 00:27
See häving poleks juhtunud, kui oleks paadil kõik vajalik varustus olemas. Ja sinna kuulub ka nii lihtne asi nagu ankur koos vähemalt 50 meetrise otsaga (maakeeli köis). Olen isegi paadindusega seotud ja mäletan kahte sarnast juhtumit, kus tänu ankrule ei sattunud rikkega kaater madalikule.
s
............ 10. juuli 2013, 09:14
sinna need kindlustusrahad lähevad jne.
Loe kõiki (48)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee