Maailm

Delphine Boël: Belgia kuningas peab tunnistama, et on minu isa (10)

Aadu Hiietamm, 20. juuni 2013, 07:00
ISA JA TÜTAR? Belgia kunstnik Delphine Bo?l (45, paremal) kinnitab, et tema isa on kuningas Albert II (79, vasakul). Kuna kuningas on keeldunud isadust tunnistamast, siis nõuab Delphine Boėl kohtu kaudu DNA-testi.Foto: AFP, Reuters/Scanpix
Kunstnik Delphine Boël kinnitab juba aastaid, et tema lihane isa on Belgia kuningas Albert II. Kuningas on keeldunud isadust tunnistamast ja nüüd on Delphine Bo?l pöördunud abi saamiseks kohtusse. Ta soovib, et kuningale ja tema kahele vanemale lapsele tehtaks DNA-test.

Brüsseli kohus määras Delphine Boëli (45) hagi arutamise 25. juunile. Kohtukutse saadeti kuningas Albert II (79) ja tema kahele vanemale lapsele, kroonprints Philippe’ile (53) ja printsess Astridile (51). Belgia seaduste järgi ei saa aga kuningat ja tema seaduslikke lapsi kohustada DNA-testi andma. Seetõttu kohtust tegelikult abi ei ole ning reaalselt on Delphine Boëlil ainult siis lootust ametlikult printsessiks saada, kui kuningas vabatahtlikult isadust tunnistab.

Belgia kuningakoda tunnistas kohtukutsete saamist, kuid keeldus seisukohavõtust.

14 aastat kuulujutte

Delphine Bo?list kui Belgia kuninga Albert II väljaspool abielu sündinud tütrest on Belgias räägitud juba 14 aastat. Nimelt tuli 1999. aastal müügile flaami üliõpilase Mario Danneelsi kirjutatud kuninganna Paola biograafia, milles väideti mitmele allikale tuginedes, et tema abikaasa flirtis pikemat aega paruness Sybille de Sélys Longchampsiga ning sellest suhtest sündis ka laps.

Raamatus lapse nime ei nimetatud, kuid ajakirjanikud uurisid välja, et tegemist on 22. veebruaril 1968 sündinud Delphine Boëliga. Olgu lisatud, et Li?ge’i prints Albert abiellus Itaalia printsessi Paolaga 2. juulil 1959. Delphine sündimise ajal oli paaril kolm last ning väidetavalt soovinud Paola mehe kõrvalehüppest kuuldes lahutada. Lahutust siiski ei tulnud ja 1993. aastal sai Li?ge’i printsist pärast vanema venna kuningas Baudouin I surma kuningas Albert II ning printsess Paolast kuninganna Paola. Ka paruness Sybille de Sélys Longchamps oli Delphine’i sündimise ajal abielus tööstur Jacques Boeliga, kellelt tütar sai perekonnanime.

Uudis kuninga abieluvälisest tütrest šokeeris 1999. aastal kogu Belgiat, sest kuni selle ajani oli kuningaperekonna eraelu olnud üldjuhul tabu. Belgia kuningakoda kuulutas jutud kuninga sohilapsest pahatahtlikuks väljamõeldiseks.

Kuningas Albert II sohitütre olemasolu ei kinnitanud, kuid tunnistas 1999. aasta jõulupöördumises, et tema abielu elas 30 aastat tagasi üle kriisi.

Möödus veel kuus aastat ja Delphine Boël rääkis ühes pikemas intervjuus, et tema ema suhe prints Albert’iga kestis 18 aastat (1966–1984). Ta kinnitas, et Albert’il oli vahepeal kindel plaan Paolast lahutada. Delphine lisas, et lapsepõlves oli Albert tema ema kodus sage külaline. Alates 1999. aastast, kui ilmus kuninganna Paola biograafia, ei ole nii tema kui ka ema kuningat enam silmast silma näinud.

Kontaktid katkesid 2001. aastal

Viis aastat tagasi, 2008. aastal, tuli Belgias müügilettidele Delphine Boëli kirjutatud elulooraamat, milles ta kinnitas, et tema isa on kuningas Albert II, kes aga keeldub isadust tunnistamast. Veelgi enam, 2001. aastal peetud telefonikõnes soovitas kuningas talle edaspidi enam mitte kunagi helistada.

Samas raamatus tunnistas Delphine, et kuninga käitumine on talle valmistanud pettumuse. Ta ei usu, et Albert II võiks kunagi ametlikult isadust tunnistada. Delphine lisas, et kõik katsed isaduse tuvastamiseks on jooksnud liiva. "Ma ei saa ju koputada kuningalossi väravale ja küsida kuningalt DNA-testi," arutles ta.

Ometi otsustas nüüd ehk viis aastat hiljem ikkagi abi otsida kohtust. Belgia ajakirjanduse arvates võib äkilise meelemuutuse taga olla asjaolu, et Jacques Boël otsustas Delphine’i jätta ilma päranduseta. Jacques Bo?li varanduse koguväärtus on hinnanguliselt 760 miljonit eurot.

Mullu oli löögi all Hispaania kuningas

Läinud aasta sügisel viisid Belgias Gentis elav Ingrid Sartiau ja Kataloonias Gironas elav Albert Sola Madridis kohtusse hagi, milles nõudsid, et kuningas Juan Carlosele tehtaks DNA-test. Ingrid ja Albert väidavad tänaseni, et Juan Carlos on nende isa. Kohus hagi ei rahuldanud. Olgu lisatud, et Ingridi ja Alberti DNA langeb testi põhjal 91% ulatuses kokku.

Väärib tähelepanu, et Ingrid ja Albert ei olnud sugugi esimesed, kes väidavad, et nad on Hispaania kuninga tunnustamata lapsed. 11 aastat tagasi nõudis prantslanna Maria Jose de la Ruelle samuti kohtu kaudu, et kuningas tunnistaks ta oma tütreks. Too naine väitis, et tema ema on Itaalia printsess Maria Gabriela, kellega Juan Carlosel mitme elulooraamatu andmetel oli vahekord. Maria kaotas kohtuprotsessi.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee