Miks Eesti pered soovivad vahetusõpilasi? (2)

Mitte ainult õpilane ei õpi perelt, vaid ka vastupidi. Eestlane võib olla küll aeglane avaneja, aga kui kord barjäär murtud, siis hoiab iga pere oma vahetuslast kui enda oma.

Vahetusõpilane peres paneb vaatama oma igapäevaelu teise pilguga. Hakkab märkama erinevusi ja võimalusi pereelu parendamiseks. Vahetusaastal alanud ühised õhtusöögid kestavad veel aastaid hiljem.

Uued tutvused, mis YFU kokkusaamistel ühiste murede-rõõmude jagamisel tekivad, elavad edasi ka pärast õpilaste lahkumist. Alati tulevad ju uued õpilased ja korduvpered pole YFUs mitteharv juhus. Kaie Lõokese sõnul teevad perest pere just lapsed ja kui enda omadest on osa juba pesast välja lennanud, on hea, kui saab lapsi aastaks nö laenata.

Vahetusõpilaste endi sõnul on eestlased tegelikult soojad ja sõbralikud, kuid nendeni jõudmiseks peab vaeva nägema. Kaasa aitab suuresti kiire keeleõpe ning ühised huvid.

Tegevdirektor Oliver Kontrami sõnavõtust jäi kõlama tõsiasi, et pere, kes võtab endale vahetusõpilase, peab olema valmis avama talle ka oma südame. Läbi ajaloo on vahetusõpilast rohkem kui korra võõrustanud 20 protsenti kõikidest peredest. Eesti rekordpere, perekond Võik Tartumaalt, on saanud suuremaks viie lisaliikme näol.

Kahe kuu pärast saabuvad Eestisse järgmised 28 vahetusõpilast seitsmest erinevast riigist. 17 õpilasel ei ole tänase päeva seisuga veel peret. Kui tunned jutus ära enda või mõne tuttava pere, siis võta YFUga ühendust. Lisainfo YFU Eesti kodulehelt.