KOLM MUSKETÄRI: Koertetreener Anne Tammiksalu oma kolme koeraga. Vasakult Rika, Dixi ja Rolly. Miks linnainimesed üldse koeri peavad? «Mu mees on palju kodunt ära ja koerad pakuvad seltsi,» vastab Anne. «See on mõnus tunne, kui me õhtul kolmekesi telekat vaatame: üks istub diivanil minu kõrval, teine lamab otse jalge ees ja kolmas diivani nurga juures.» (Stanislav Moškov)

Koertetreener Anne Tammiksalu bordercollie Rika on nimetatud Eesti kõige sõnakuulelikumaks koeraks. Sõnakuulelikkuse maailmameistrivõistlustel saavutas Rika saja koera seas 5. koha. Aga peamine on hoopis see, et igapäevaelu koos Rika-suguse treenitud koeraga on probleemivaba.

Anne Tammiksalu on koerale antud tiitli "kõige sõnakuulelikum" suhtes natuke kahtlev, aga tõdeb samas, et nii palju tiitleid sõnakuulelikkuse võistlustelt pole ühelgi teisel Eesti koeral. Sõnakuulelikkus, lühendatult SK, pole mitte ainult koera igapäevane kuuletumine peremehele, vaid koerasportlastele tähendab see eelkõige kümnest elemendist koosnevat võistlust, milles on neli taset. Peetakse Eesti, Euroopa ja maailmameistrivõistlusi. Kuueaastane Rika on kuuekordne Eesti SK meister ja rahvusvaheline SK tšempion. SK kümne elemendi seas on näiteks kõrvalkõnd, eemalt peremehe juurde tulek vahepeal "Seisa!" ja "Lama!" käskluste täitmisega, kuue pulga seast peremehe lõhnaga pulga ülesleidmine (peremees on seda eelnevalt viis sekundit käes hoidnud) jms.

Ent Rika oskab ka palju muud kui SK kümnes elemendis nõutav. Anne käskluste peale teeb Rika murul kukerpalli, kõndiva perenaise jalgade vahel slaalomit, edasi- ja tagurpidi kaheksaid samuti jalgade vahel, käib tagakäppadel... Kõike seda õpetab Anne enda sõnul koerale rohkem muuseas. "Läheme jalutama, siis peidan neile metsa mänguasju. Kutsun enda juurde, lasen vahepeal lamada ja istuda."

Kõige tähtsamaks käskluseks peab Anne "Siia!" või midagi muud, millega koera enda juurde kutsuda või silmapilkselt peatuma sundida. "Nii võib suure õnnetuse ära hoida," põhjendab ta.

Hobist sai amet

Annel on kolm koera: 15aastane spanjel Rolly, 11aastane bordercollie Dixi ja kuueaastane bordercollie Rika. Oma esimese koera, praeguseks juba lahkunud spanjeli, võttis ta 1990. aastal. "Temaga ma ei teinud midagi, isegi jalutamas ei käinud," tunnistab Anne, et temagi pole alati eeskujulik koeraomanik olnud. "Imestan, kuidas ma julgesin, aga hommikul lasin koera tunniks ajaks lihtsalt uksest välja üksi jalutama."

Teise koera Rollyga läks Anne treener Sirje Vetsi juurde koertekooli. "Sirje ütles, et nii hulle koeri kui Rolly ja üks labrador samas rühmas ei ole ta veel näinud. Mind innustas, et ka need hullud koerad oli võimalik välja õpetada," räägib Anne, kuidas tekkis huvi koerte treenimise vastu.

Kui perre tuli bordercollie Dixi, hakkas Anne tegelema ka agility ehk koerte takistusvõistlusega. Dixile õpetatud käsklused luges ta kunagi ajaviiteks kokku ja sai 300 sõna, mille tähendust koer teadis.

Nüüdseks on algul põneva hobina tundunud koerte koolitamisest saanud Annele amet. Kõige levinum viga, mida kutsikavõtjad tema sõnul teevad: nad tulevad trenni liiga hilja. "Algul on ju nii armas kõik, mida kutsikas teeb: jookseb nagu hull, hüppab metsas üle puude, võtab asju ära ega anna tagasi. Aga kui koer kasvab, siis see ühel hetkel enam armas ei tundu," kirjeldab koolitaja.

Levinud on väärarvamus, et koera tuleb hakata treenima alles aastaselt. Anne usub ka teadvat, kust sellised jutud tekkida võivad: "Olin ise ühel koolitusel, kus Soome treener rääkis, et koolitusega tuleks alustada alles aastaselt. Aga tema rääkis spordist, varrukatrennist."

Nii et lihtsamate käskluste õpetamisega tuleks alustada juba kodus, trenni aga minna kohe, kui vaktsineerimised tehtud.

Kodus ise õpetamiseks on siiski vaja eelteadmisi. Koolitajatel on oma nipid (enamasti žestid), kuidas koerale käsklus arusaadavaks teha. Kui need selged, võid ka kodus ise oma koera õpetada.

Veel üks suur viga, mida tehakse, on tema peale karjumine. "Käsklus tuleb anda ühe korra kindla ja rahuliku tooniga," ütleb Anne.

Koerad hulkuma ei lähe

Aga milleks üldse koera õpetada? "Minu elu koos kolme koeraga on tänu sellele väga lihtne, nad ei tekita mulle mingeid probleeme," vastab Anne.

Kui ta on teisel korrusel, ei pea ta ilmaski muretsema, ega koerad esimesel ometi midagi lubamatut korda saada. Ta ei pea muretsema, et tema koerad tülitavad tänaval võõraid inimesi või teisi koeri. Saaremaa maakodul pole aeda ümber, aga koerad hulkuma ei lähe.

Kuidas koera õpetada?

1. Alusta kutsika õpetamist kohe, kui ta majja tuleb.

2. Mine trenni võimalikult varakult.

3. Õpeta koera ka trennide vahepeal.

4. Ole koeraga suheldes rahulik ja kindel.

Jaga artiklit

12 kommentaari

K
Katja  /   12:10, 21. juuni 2013
Viimasele- tsirkuseloomad, kelle loomaõiguste nimel vähemalt osa meist võitleb, on erinevalt koertest metsloomad, ei ole ju nii raske teha vahet mets- ja koduloomal, kellest mitmel on tõuomaduseks soov inimest teenida.
M
MADIS  /   00:30, 20. juuni 2013
Mis see siis olgu? Koera loomulike instinktide ning käitumise mahasurumine, meelevaldne drill ja dressuur ning sundimine tegevuseks, mis pole loomale üldse omased!
Alles me kõik nutsime valjuhäälselt "õnnetute" tsirkuseloomade üle. Range dressuur = loomapiinamine? Vabandust, aga mis see siis on?

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis