Eesti uudised

Esimese eestlasena üle Inglise kanali: kolmveerand pingutusest on vaimne, veerand kehaline! (8)

Kaarel Tigas, 17. juuni 2013, 07:00
INGLISE KANAL: Ka Pirital pole vee temperatuur veel üle 15 kraadi tõusnud, kuid pika taliujumise kogemusega Henri Kaarmale see korda ei lähe. Paari nädala pärast La Manche’i ületamisel meenutab Kaarmale Piritat üksnes vee temperatuur, olustik on märksa keerulisem. Foto: Mati Luht
"Tõus ja mõõn võivad töötada sinu vastu. On ujutud isegi seitse tundi ühe koha peal," räägib suvel esimese eestlasena Inglismaalt Prantsusmaale ujuma asuv Henri Kaarma.

Pikamaaujujate seltskonnas jõutakse küsimuseni "Kas üle La Manche’i oled ujunud?" üsna vestluse algul. Distants pole tegelikult teab mis pikk, linnulennult 34 kilomeetrit, kuid tõusu ja mõõna tõttu ei läbita seda mitte sirgjooneliselt, vaid S-tähe kujuliselt, nii et tegelikult tuleb ujuda umbes 50 kilomeetrit. Tõusud, mõõnad, lainetus, meduusid, üsna külm vesi ja heitlik ilm on need, mis muudavad katsumuse raskeks ning maratoniujujatele märgiliseks distantsiks – oled läbi ujunud, on su sõnal rohkem kaalu.

Kooliajal ja ka ülikoolis korralikult trenni teinud ja võistelnud Henri Kaarma (38) on viimased 15 aastat olnud hobisportlane, tegelnud pikamaa- ja taliujumisega. Kohtume Pirita rannahoone parklas, kui suure väljakutseni on veel paar nädalat. Kaarma kavatseb sadamalinna Doveri ranna seljataha jätta ja umbes 11tunnise ujumismaratoni ette võtta 29. juuni ja 7. juuli vahel.

"Pirital on hea paarikilomeetrine rannariba. Ujume koos treeningpartner Toomas Haggiga poide joont pidi. Siin on parkla rannale üsna lähedal, võtame riided autos seljast ja läheme otse vette," räägib Kaarma ja muigab, et üllatunud pilke näeb varakevadel ja hilissügisel alati, kui kaaskodanikud samal ajal jopet eelistavad.

Väärika halliseguse siilisoenguga Kaarma mõjub vesteldes ülimalt rahulikult ja sõbralikult. Tõesti ei usu, et ka meremiilide jagu tühjust ja lõputust teda kuidagi endast välja võiks viia. Ta töötab Danske Bankis krediidiriski hindajana. Kui palju küüsi jõuaks Eesti keskmine tarbimishull hammaste vahelt läbi lasta, kui näeks, kuidas Kaarma sama stoilise rahuga kalkuleerib, kas liisingut saab või ei.

Meie jutuajamisel ilmutab ta igatahes täiuslikku enesevalitsemist. "Kannatlikkus," nimetab Kaarma isegi ühise loomujoone, mis talle nii töös kui ka ujumishobis kasuks tuleb. Pealegi on keeruline tööl öelda, et on raske: "Oled ju midagi palju raskemat ära teinud. Mitte ainult füüsilises mõttes – maratonujumine on 75% vaimne pingutus."

La Manche’i ei lähe Kaarma ületama aega silmas pidades ja on valmis tõesti vajaduse korral ka seitse tundi ühel kohal ujuma. "Kindel pole siin miski! Vesi on soolane, igasugune hõõrdumine ja sellest tulenev veritsus on ebameeldiv, on ka meduusid, nad kõrvetavad. Meil on ka millimallikaid, aga need ei tee haiget," loetleb Kaarma ohte ja lisab, et Tallinna lahes on võrreldes sealsete tingimustega suisa mage vesi.

Soolases vees pole ta aga maratoni ujunud. Ühe ujuja kohta on La Manche’i väinas üks saatepaat, ja see teenus pole muide üldse mitte odav lõbu – maksab 2500 Suurbritannia naelsterlingit (2885 eurot), ses osas tuleb Kaarmale appi Danske Bank. Paadis on ujumist toetava saatemeeskonna kõrval ka sõltumatu vaatleja, kes lõpuks kinnitab, et üle väina ikka tõesti ujuti ja seda kõigile reeglitele vastavalt.

Saatepaati ujumise ajal puudutada ei tohi, ilma lisaenergiata on aga distantsi läbimine suhteliselt keeruline. Seepärast visatakse ujujale vette joogipudel või, kui ujumine käib aja peale, ulatatakse talle spetsiaalse ridva otsas jõujoogitops, mille sportlane poolelt tõmbelt tühjaks rüüpab.

Kui illegaalid püüavad ujuda Prantsusmaalt Inglismaale, siis ametlik ujumine käib vastupidises suunas. Vaatamata kogemustepagasile ei võtaks Kaarma pikka teekonda ilma saatepaadita mingil juhul ette. Uudised, et järjekordne immigrant ei suutnud Suurbritanniasse ujuda või nabiti kinni, kui oli hinge vaakumas, on sealkandis tavalised.

Temperatuur alla 15 kraadi

Saatepaadist jälgitakse ujuja liikumist ja kui tema ujumistehnika koost laguneb, nahavärv alajahtumisele viitab või kiirus nii palju väheneb, et mõõnavesi teda kaldast kaugemale hakkab kandma, tehakse ettevõtmisele lõpp.

"Rahulolu pärast distantsi ja naljad treeningul teevad selle spordiala lõbusama poole, aga ujumine ise on tõsine pingutus," ütleb Kaarma ja lisab, et vahel parandab ujumisel tuju ka mõni kõrval ujuv hüljes või pringel.

Veetemperatuur jääb väinas kindlasti alla 15 kraadi: "Millegagi enda määrimine siinkohal eriti külma vastu ei aita, pidev liigutamine ja organismi energiavarud on määravad."

Juba õige pea läheb Kaarma Inglismaale sobivat hommikut ootama, et kella nelja ajal pimedas rannalt vette minna ja ujuma hakata. Et sel tegevusel ka mingi sügavam mõte oleks, otsustas hiljuti isaks saanud mees oma ujumisega tähelepanu tõmmata Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfondile ja koguda raha, et soetada haiglale elustamiskoolituseks hädavajalik vastsündinute simulaatornukk.

Kuidas spordib Kaarma?

• Intensiivsemal treeningperioodil ujub viie korra peale kokku umbes 25 km nädalas, talvel basseinis teeb keskmiselt kolm ujumistrenni. Kord nädalas võrkpalli ja rattasõitu. Enne basseinitrenni jõusaal ja sõudeergomeeter. Maratoni- ja taliujujad ei ole eriti kiitsakad. Väike rasvakogus aitab sooja hoida ja on ülipikkadel distantsidel energiaallikaks.

• Möödunud talve võistlustel ujus jääaugus 6400 m. Koos supluse ja trennidega tuleb kilomeetreid talve jooksul 20.

• Pikim ujutud distants on 57 km Emajões, kalipsoga.

• Pikim meres ujumispükstes ujutud distants 40 km.

• Pikim basseinidistants 36 km, mille läbis 12 tunniga.

• Pikim jääaugus ujutud vahemaa on 2150 m, mille läbis 35 minutiga.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee