Uuemad ahjud saastavad vanadest ahjudest vähem. (Tairo Lutter)

Euroopa Liidu keskkonnavolinik Janez Potocnik kohtus Euroopa rohelisel nädalal oma väljapanekut tutvustava Kliima ja Puhta Õhu Koalitsiooni (CCAC) esindajatega ning toetas nende mõtet keelustada ahiküte.

Möödunudnädalane Euroopa roheline nädal Brüsselis keskendus peaasjalikult õhu saastamisele. Suurimaks saasteallikaks peetakse ahikütet, mistõttu tuleks see lõpetada. Ahikütte keelustamise ja selle muuga asendamisega kutsutakse ühinema ka Eestit. Ahiküttega majade üleviimiseks keskkonnasõbralikumatele kütteviisidele soovitatakse rakendada sotsiaalprogramme. Samuti soovitatakse teha ökoremonti, et ei peaks nii palju kütma. Räägitakse ka põlemissüsteemide ümberdisainimisest nii, et need enam ei saastaks. Selleks peaksid aga inimesed oma saastavate kütteallikatega midagi ette võtma hoolimata sellest, kui palju see maksma läheb.

Ahiküttel õhku eralduvad saastavad peenosakesed ohustavad enim väikelapsi ja kroonilisi haigeid, väidavad ahikütte vastased.

"Kohtküttepiirkonnas võib ahikütte osakaal sel ajal moodustada peente osakeste tasemest 50–60%. Põhiprobleemiks on peened ja eriti peened osakesed ning samuti tugevad kantserogeenid, " räägib Eesti Keskkonnauuringute Keskuse õhukvaliteedi osakonna juhataja Erik Teinemaa. Maapiirkonnas ei tee ahiküte nii suurt kahju, sest saaste hajub. Linnades, kus palju küttekoldeid ühes piirkonnas koos, võivad kogused piirväärtusi ületada, sest saastekogus on suur ega saa piisavalt hajuda. "Ahikütte kui sellise keelustamine vaevalt kunagi sellisel kujul kõne alla tuleb. Ka liiklus saastab, aga autosid ju seetõttu keegi keelustama ei hakka," arvab Teinemaa. Ka Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Hannes Rumm ütleb, et paanikat pole mõtet külvata, sest arutelu ühel konverentsil ei tähenda veel, et midagi keelama või ümber korraldama hakatakse.

Seisma jääks 400 000 ahju

MTÜ Eesti Pottsepad juhatuse liige Annes Andresson peab ahikütte keelustamist absurdseks. Ta ütleb, et uued ahjud ehitatakse kõik standardite järgi, mis tagab optimaalse põlemisprotsessi ja minimaalse keskkonnasaastamise. "Vanad ahjud saastavad kindlasti rohkem, aga nende asendamiseks uutega tuleb anda aega ning norme järk-järgult karmistada. Kõige esimese asjana tuleks aga nõuda märja puu müümise lõpetamist, sest sellest eraldub rohkem tahma, lendtuhka ja COd kui kuiva puidu põlemisel," seletab Andresson.

Tema arvates tähendaks ahikütte keelustamine Eestis 400 000 ahju seismajätmist, ja see pole mitte kuidagi mõeldav. Pealinn. Tallinn. ee teatel ahiküttel eralduvad peenosakesed võivad põhjustada silmade, hingamisteede ja kopsude ärritust, bronhiiti ning südame ja veresoonkonna haigusi. Eriti tundlikud on väikesed lapsed ja kroonilised haiged, teatab pealinn.tallinn.ee

Jaga artiklit

130 kommentaari

K
Kliimadepoo  /   00:24, 10. juuli 2013
"CO2 tase on täna madalam kui see on olnud kogu planeedi Maa eluaja jooksul
... CO2 taseme 150 ppm juures sureksid kõik taimed, mille tulemuseks oleks elu lõpp planeedil Maa"
Taimed kasvavad palju kiiremini kui CO2 on kõrgem, optimaalne kontsentratsioon on vahemikus 1500-2000 ppm - seega on veel pikk tee käia, enne kui taimed on õnnelikud.
Puidu põletamisel eraldub samasugune CO2 kogus mis eraldub sama koguse puidu kõdunemisel.
M
Meyoueu  /   17:48, 2. juuli 2013
EL ei plaani jätta inimesi külma kätte: http://blogs.ec.europa.eu/rebuttal/no-eu-plans-leave-people-cold

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis