Eesti uudised

Kas teie jooksite vett, kus on ligunenud tuhanded suplejad? (119)

Juhan Haravee, Kaarel Tigas, 13. juuni 2013, 07:00
 Stanislav Moškov
Indrek Sei: inimesed pissivad vette rohkem, kui arvata osatakse

Uriini, higi ja okset, sekka mõne inimese või loomalaiba jäänuseid me suhu ei pista. Ilmselt just seepärast tõrgub ka paljude Tallinna elanike mõistus lubamast kaaslinlasi ujuma linna joogiveereservuaari Ülemiste järve.

Samal teemal

Just viimase mõtte käis välja Kesklinna vanem Mihhail Korb jätkuks riigikogu liikme Tõnis Kõivu ideele lubada järve ümber vähemalt jalutadagi. Pääs 9,6ruutkilomeetrise pindalaga Ülemiste järve äärde on lihtsurelikele olnud suletud aastakümneid.

"Silmariivava traataiaga piiratud Ülemiste järv tuleb linnarahvale puhkamiseks anda. Nõuka-aegne hirm, et inimesed hakkavad massiliselt oma joogivett solkima, pole põhjendatud, kõnelevad vaba maailma kogemused," kirjutas Korb Postimehes.

Ta lisab, et järve avamise vajalikkusest saab aru igaüks, sest suur suvi on jõudnud otsapidi juba kesklinnagi, aga pealinlasel pole võimalik end vees värskendada – Stroomi rannas on merevesi endiselt 15 ja Pirita rannas 16 kraadi soe.

Ülemiste – kalamehe unistus

Õigusaktidega sätestatud piirangud on praegu kehtestatud selleks, et vähendada Ülemiste järve veehaarde saastumise ohtu ning vee puhastamisele tehtavad kulutused võimalikult madalal ja vee hinnad tarbijatele vastuvõetaval tasemel hoida.

Õiguslik alus Ülemiste järve kallasraja avamiseks puudub ning terviseamet ei toeta järve ja selle ümbruse avamist avalikuks kasutamiseks.

Ehkki tehnoloogia abil saab järvevee ka sel juhul joomiskõlblikuks muuta, kui selles ujutakse, kipub inimmõistus siiski tõrkuma, kuuldes mõtet, et keegi joogivees suplemas käib. Samas – Ülemistega seotud süsteemis on tegelikult ju mitu veekogu, millele ligipääsu ei piirata. Vesi tuleb järve peamiselt Pirita jõest Vaskjala–Ülemiste kanali kaudu, peale Ülemiste kuulub süsteemi veel kuus veehoidlat: Vaskjala, Paunküla, Soodla, Raudoja, Aavoja ja Kaunissaare.

Ülemiste järvel ei püüta kala. Viimati tegi Maaülikool mullu järvel teaduspüüki, et hinnata kalade populatsiooni, ja seda keskkonnaministeeriumi loal.

"Aastaid tagasi viidi läbi viieaastane biomanipulatsiooni projekt, mille eesmärk oli lepiskala väljapüügi abil parandada vee kvaliteeti. See projekt on aga nüüd lõppenud," ütleb ASi Tallinna Vesi pressiesindaja Mariliis Mia Topp.

Vikipeedia andmeil elab Ülemistel ka angerjate populatsioon, kes sattus sinna 1986. aastal. Nüüd kontrollpüügil jäi võrku hulk angerjaid, kõik üle 1,5 kilo rasked.

Indrek Sei: mõistus tõrgub joomast ka teise inimese vannivett!

"Basseinivee puhtuse tagavad kemikaalid ja see vesi on tõesti puhas, kuigi väidetakse tihti vastupidist. Toon alati näite, et nende 25 aasta jooksul, mis ujumisega tegelesin, polnud mul ühtki nahahaigust. Õige pea pärast sportimise lõppu sain aga küüneseene," räägib endine tippujuja Indrek Sei ja loodab, et Ülemistel toimivad puhastusseadmed sama tõhusalt kui ujulates.

"See on emotsionaalne probleem. Ega sa kellegi teise vannivett juua ei taha, olgu see nii filtreeritud kui tahes," lisab ta.

Mis aga puudutab vette pissimist, siis seda tehakse Sei sõnul kindlasti rohkem, kui arvatakse või tunnistatakse: "Alates väikestest lastest, kel on omad hirmud – kas ei julgeta treenerile öelda või läheb lihtsalt kiireks."

Ülemistel võiks Sei arvates siiski jääda asjad nii, nagu on. Tallinnas ja selle ümbruses on ujumiskohti küllalt, ehkki Ülemiste järve muutumine avalikuks veekoguks tõstaks ilmselt lähedalasuva kinnisvara hinda.

Jüri Ennet: sain Ülemiste järves ujumise eest esimesed triibulised!

"Kasvasin Ülemiste järve ääres ja loomulikult kohe esimesel korral, kui poistega sinna ujuma läksime, olid ka järelevalveinspektorid kohal. Nad viisid mind isa juurde, kellelt oma nahatäie kätte sain. Isa tegi õigesti!" räägib psühhiaater Jüri Ennet.

Ennet lisab, et sporditee võiks kulgeda ümber järve kaitsetsooni, mis võiks olla piiratud aiaga – vaade oleks, aga ligi ei saaks.

See, et joogivees supelda ei saa, ei tohiks tema meelest aga olla lõplikult määratud. Kunagi võiks järv olla ka ujumiseks vaba, kui on tagatud, et vesi enne linlaste kraanidesse jõudmist ikka kindlasti puhastatakse.

Grete Klein: äkki keegi võtab šampooni ja peseb seal pead?

"Ujumisele kindel ei! Tegelikult ma ilmselt pudelivett sellepärast ostma ei hakkaks, aga mingi maitse oleks minu jaoks sellel veel juures küll, kus inimesed on ujunud," ütleb saatejuht Grete Klein ja jätab täpsustamata, mis maitset ta pelgab.

Puhastusseadmete nägemine siiski rahustab: ta ei usu, et temale vett vahendav ettevõte latti alla laseks.

Klein ise ilmselt Ülemistesse ujuma ei läheks, aga ei kahtle, et leiduks neid, kes seda teevad: "Me ei tea ju, kes või mis seal hulpida võib? Kui puhtad inimesed seal ujuvad. Äkki keegi võtab šampooni ja peseb seal pead?" arutleb ta.

Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni ja Peetri külaseltsi eest-seisuse liige Tõnis Kõiv: "Meie joogivees suplemist ei taotle!"

"Minu ettepanek on olnud ikkagi see, et avada Ülemiste järve kaldal olev tee veega mitte kokku puutuvate tegevuste harrastamiseks. Meie jaoks oleks ka see juba väga suur asi, kui saaks seda teed mööda käia, nautida järvevee peegelpilti ja panoraami ning hingata värsket õhku," räägib Ülemiste järve kaitsetsooni avamise initsiaator Tõnis Kõiv.

Tema sõnul väidavad asjatundjad, et ujuma minekuks kõlblikku rannaserva on Ülemiste ääres kogu kaldajoonega võrreldes väga vähe. "Meie pole selle peale mõelnud, et Ülemistesse peaks saama ujuma minna, vastavat ettepanekutki pole teinud," lausub ta.

"Eks inimesi ole muidugi erinevaid ja sellepärast ongi meie ettepanekus ka see, et juurdepääs järvele oleks füüsiliselt piiratud transpordivahenditele. Tee võiks olla avatud vaid jalakäijatele ja jalgratturitele. Teiseks tuleks üles riputada kindlad reeglid, mis viitavad sellele, et tegemist on joogiveehoidlaga, mille juures kehtivad teistsugused käitumisnormid kui mujal."

Kõivu meelest tuleks arvestada sellega, et enamik inimesi on siiski seaduskuulekad ja reeglid mõjutavad neid – on seda teinud siiani ja küllap teevad edaspidigi.

"Kasutada tuleks ka naabrivalve põhimõtet, et kehtestatud reegleid ikka järgitaks," leiab Kõiv. "Vähemus, kes norme ei tunnista, ei kao ilmselt kuhugi, aga ehk suudetakse neidki trahvihirmuga veest eemal hoida."

Kõivu sõnul on see aruteluküsimus ja keegi teine võib Ülemiste kaitsetsooni avamisel taotleda hoopis laiemaid eesmärke kui Peetri külaseltsi eestseisus. "Arutagem asja avalikult!" tervitab Tõnis Kõiv oma ettepanekuga tekitatud avalikku huvi.

"Lõppkokkuvõttes aga taandubki kõik psühholoogilisele tõrkele, kui lähedasse kokkupuutesse võiks lasta inimesi veekoguga, mida kasutatakse joogiveehoidlana."

Tallinna Vesi pakkus Kõivule tutvumisreisi Inglismaale

"Lähtuvalt veeseadusest ei ole Ülemiste järv praegu mõeldud avalikuks kasutamiseks," seletab ASi Tallinna Vesi kommunikatsioonijuht Mariliis Mia Topp.

"Järve kaitseks on veeseaduse alusel moodustatud sanitaarkaitseala ning koostatud sanitaarkaitseala projekt, mis on kooskõlastatud mitmete ametkondadega, sealhulgas keskkonnaministeeriumiga, ja kinnitatud Tallinna linnavolikogus. Sel põhjusel peame väga oluliseks, et mõistetakse kõiki joogiveeallika avalikuks kasutamiseks muutmise aspekte, sest see eeldab praegu kehtivate seaduste muudatust."

Oma esialgses pöördumises Tallinna Vee poole kommenteeris Kõiv Topi sõnul avalikku juurdepääsu United Utilities’i (UU on Tallinna Vee tuumikaktsionär) veehoidlatele Ühendkuningriigis.

"Pakkusime omapoolses vastuses härra Kõivule võimaluse külastada ise United Unilities’t Inglismaal," lausub Topp.

"Seda selleks, et ta saaks riigikogu keskkonnakomisjoni liikmena parema arusaama kõigist riskidest ja võimalustest, mis kaasnevad joogiveeallika avamisega avalikuks kasutuseks. Sellest, kuidas on olukord lahendatud Ühendkuningriigis, näeme, et tõepoolest on võimalik lubada joogiveeallikatele ligipääsu, aga seda vaid juhul, kui on tagatud kõik tehnilised, keskkonna-, tervise- ning ohutusnõuded. Külaskäik Ühendkuningriiki aitaks Eesti valitsusel mõista, kas muudatused seadustes on asjakohased. Nii AS Tallina Vesi kui ka United Utilities’ile on äärmiselt tähtis, et otsuste langetamisel võetaks arvesse kõiki olulisi aspekte."

119 KOMMENTAARI

t
31. august 2013, 16:12
To Raplamaalt, Sina ei joo seda vett nii, et võtad valel teemal sõna. Lubaga seal oma väljaheited lasta oma joogivette , head joomist.
t
31. august 2013, 16:07
TULEB VÄLJA, ET KUI REOSTATAKSE SIIS REOSTAME VEEL. kAS ON IKKA NII LOLLI RAHVAST, KUI SIIN KOMMIJAD ON.VASTU PIDI PEAKS SEISMA SELLE EEST, ET REOSTUS EI SUURENEKS. ON IKKA LOLLIDE PARADIIS SEE EESTIMAA .
Loe kõiki (119)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee