Kommentaar

KOMMENTAAR | Ka sügavalt enneaegsena sündinud laps on laps ning vajab abi (5)

Adik Levin, endine lastearst, 1. juuni 2013, 08:00
Lastekaitsepäeval kõneldakse palju lastest, kuid kahjuks vähe enneaegsetest lastest. Selliseid lapsi sünnib kõikjal maailmas 5–7% ulatuses. Õigeaegselt sündinu on see laps, kes elab ema üsas 40 nädalat. Probleemid tekivad siis, kui laps sünnib enne 32. nädalat ja tema kaal on alla 1500 grammi.

Mäletan seda, kui nõukaajal sai lapseks registreerida siis, kui ta sündis 28nädalase raseduse järel ja tema kaal oli üle 1000 g. See oli kurioosne, et alla 1000grammisena sündinud beebit ei saanud lapsena registreerida. Tuli oodata, millal ta ületab selle unelmate 1000 grammi piiri. Tol ajal ei olnud võimalik võrrelda laste suremust riikide vahel, kuna endistes NLi vabariikides loeti lapseks see, kes sündis 28. rasedusnädalal või hiljem. Võrdluseks võib öelda, et mõnes kõrgelt arenenud riigis loetakse lapseks juba 16.–17. nädalal sündinu. Suures hulgas riikides on see aeg 22 nädalat.

Ellujäänute elukvaliteet

Eesti vabariigis muutus kõik 1992. aastal, kui likvideeriti endised kriteeriumid ehk lapseks võis registreerida juba siis, kui rasedusnädalaid oli vähem kui 28 ja kaal alla kilo. Järgmisel aastal hüppasid meie näitajad järsult üles. See oli katastroof, kuid tõele au andes oli seda vaja teha, kuna nüüd oli võimalik võrrelda meie näitajaid teiste tsiviliseeritud riikide omadega.

Mäletan aastaid, kui sügavalt enneaegsete laste elulemus oli väga madal. Ellu jäid neist ainult mõned üksikud aastas. Mitte ainult suremus ei olnud kõrge, vaid ka nende (kui nad ellu jäid) elukvaliteet oli väga halb.

Kui veel kümme aastat tagasi oli alla 32 nädala sündinud laste elulemus 78%, siis 2007. aastal 85% ja 2012. aastal juba 92%! See on supernäitaja, millega me ei ole mitte ainult paljudele riikidele järele jõudnud, vaid ka mitmeid neist edestanud. Probleemid on aga nende laste elukvaliteediga. 2007. aastal oli meil tõsise puudega lapsi 12%. 1990. aastate keskel, kui Eesti haigekassa rahakott oli väga õhuke, kulutas sügavalt enneaegsete laste ravi sellest päris kopsaka summa. Ühel foorumil pöördus minu poole tollase haigekassa üks juhtfiguure ja ütles, et me lõpetaks selliste laste ravi, sest see on väga kulukas. Kutsusin ta osakonda, et suretagu siis need lapsed, aga sellest ta loomulikult keeldus.

Tsiviliseeritud maailm liigub selles suunas, et vastavalt seadustega kindlaks määratud reeglitele, näiteks ajusurma ja raske ajuverevalumi puhul, lõpetatakse ravi. Muudel juhtudel osutatakse abi sellisel tasandil, nagu see antud sootsiumis ette nähtud. Elu on näidanud, et see on õige suund ja Eesti vabariigi elulemuse näitajad on seda ka tõestanud. Loomulikult on meditsiini kangelastegudel ka medali teine pool: tahes-tahtmata ei ole sugugi kõik ellu jäänud lapsed piisavalt hea elukvaliteediga. Kuid ka siin on suured edasiminekud. Aastast aastasse paranevad sügava puudega lastel elukvaliteedi näitajad. Ei ole saladus, et selliste järeltulijatega pered lagunevad tihti ja ema jääb üksinda kõikide raskustega silmitsi.

Enneaegsete isadele puhkust

Mis on meil vajaka? Emad on beebiga pärast sünnitust mitte kodus, vaid kuude viisi haiglas. Tekivad probleemid ka abikaasaga, kelle õlgadel on tihti terve pere mured. Minu praktika on näidanud, et suur hulk peresid saavad sellise katsumusega hästi hakkama, kuid on ka vastupidiseid näiteid. Tahaks teha selles osas poliitikutele mõned ettepanekud: esiteks haiglas kriitilises seisundis olevate haigete ja väga enneaegsete laste isadele riigi poolt kehtestatud ja tasutud lisapuhkuse võimaldamine lapse haiglaravi ajal. Seda on näiteks tehtud Rootsis. Isad saavad seal sellisel juhul kuni 120 päeva tasutud lisapuhkust. Meil on selliseid lapsi aastas kuni 150. Sellisel juhul aitab isa mitte ainult kõiki teisi pereliikmeid, vaid toetab ka ema haiglas, aidates tal kiiremini ja paremini adapteeruda enneaegse lapsega. Kindlasti see soodustab kiiret laktatsiooni teket ja aitab kaasa positiivselt beebi ravile.

Aastaid tagasi oli võimalik kasutada paljude spetsialistide abi haige vastsündinud ja enneaegse lapse sünnitanud ema tervisega seotud probleemide lahendamisel ja selle eest tasus haigekassa. Nüüd liigume heaoluriigi suunas ja ei suuda tasustada nende spetsialistide tööd, sellepärast olekski teine ettepanek haigekassale: lapse juures haiglas oleva ema statsionaarset ravi mittenõudvate terviseprobleemide korral sisearsti jt spetsialistide (nt ämmaemanda) konsultatsioonide võimaldamine last ravivas lastehaiglas ja selle kompenseerimine haigekassa poolt. Jääme lootma, et nende meetmetega aidatakse haigeid ja sügavalt enneaegseid lapsi ja nende peresid. Toetus sellistele peredele on inimlik ja lubab väita, et Eesti vabariik liigub tõepoolest heaoluriigi suunas.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee