Eesti uudised

Kroonilist mandlipõletikku põdenud poja ema: "Üks arst jooksutas edasi-tagasi, teine saatis kohe operatsioonile." (20)

Kristiina Tilk, 29. mai 2013 07:00
TÄNUTUNNE: Sigrid on siiralt õnnelik selle üle, et ehkki poja tervenemiseks tuli kulutada mitut ust, reageerisid arstid lõpuks kiiresti ja hästi. Foto: Mati Hiis
"Inimesel ja inimesel on ikka vahe. Ühes kohas jooksutas arst edasi-tagasi, aga teises kohas saadeti praktiliselt kohe operatsioonile," võrdleb mitu kuud haigla vahet jooksnud teismelise poisi ema arstide suhtumist patsientidesse.

Raplamaal Järvakandis elava Renee (18) kontrollvisiidid Rapla haiglasse algasid paar aastat tagasi. Poiss oli emale tervisehädasid kurtma hakanud. Arstid uurisid, kuid väitsid, et ei leia midagi halba.

"Eelmine aasta, kui suvi algas ja kool lõppes, kurtis Renee jälle, et tal on halb olla. Kõht valutab ja kurk ka. Ta ei söönud praktiliselt midagi. Oli tihti kodus ja puudus palju koolist," loetleb Sigrid märke, mis viitasid sellele, et laps päris terve ei ole.

1. juunil läks Renee taas Raplasse arsti juurde ning saabus sealt tagasi rohtudega.

"Rohud tervist paremaks ei teinud. Juba samal kuul läks ta veel sinna arsti juurde tagasi ning sai rohtusid juurde. Juulis hakkas arstil puhkus ja augustis läks Renee uuesti kontrolli. Jälle ja jälle kirjutati ainult rohtusid välja," räägib Sigrid.

Ta märkas, et väljakirjutatud kallid rohud pakkusid pojale hetkeks küll leevendust, kuid laps jäi endiselt isutuks ja kaebas valusid.

Viimasel korral, kui Renee Raplas arsti juures käis, soovitas arst lõpuks emal pojale aeg Tallinna kirurgi juurde kirja panna.

Abiks teise linna arstid

"Suvi läbi lasti lapsel edasi-tagasi joosta ja siis öeldi lõpuks, et pane endale Tallinna aeg kirja. See ajab pigem naerma, et lastetoetus on 19 eurot, aga kasutute rohtude eest tuleb korraga välja käia ligi 30 eurot."

Ida-Tallinna keskhaigla kõrva-nina-kurguarsti Imbi Markna juurde sai Renee aja 11. septembriks. Ta kaebas tohtrile sagedase neelamis- ja liigesevalu, jõuetuse ja väsimuse üle.

Arst leidis kohe, et Reneele põhjustab tervisehädasid krooniliseks kujunenud tonsilliit ehk mandlipõletik. Doktor Imbi Markna määras operatsiooniaja doktor Aino Allivere juurde juba 24. septembriks.

"Meid saadeti vähem kui kaks nädalat pärast esimest visiiti operatsioonile. Raplast öeldi, et järjekorrad Tallinnas ja Tartus on kirurgide juurde kuskil aasta või kaks," on Sigrid meeldivalt üllatunud. "Tallinnas öeldi ka, et juba kaks aastat tagasi, kui Reneel Raplas neere kontrolliti, oli uriinis verd, mida seal tegelikult olla ei tohiks. Võib-olla oli tal juba siis midagi," paiskab Sigrid õhku küsimuse, millele tal vastust pole.

"Valusid pole ta enam kurtnud ja tuju ning söögiisu on head. Saaks ta veel suveks kodu lähedale tööle ka, siis oleks väga hea. Praegu käib ta Märjamaal tööl ja Tallinnas bändiproovis. Mõtlesin küll ja küsisin, et kuidas ta jaksab, aga ta saab hakkama ja on tõesti väga tubli," löövad Sigridi silmad poja heast tervisest rääkides särama. "Ma tänasin doktor Imbi Marknat ja doktor Aino Allivere ka isiklikult, kuid läheneva lastekaitsepäeva puhul tahaksin neile veel kord edasi öelda tänusõnad selle eest, et nad mu lapse terveks ravisid," ütleb Sigrid.

Arsti nime, kelle juures Renee Raplas käis, Sigrid avalikustada ei soovi.

Mis on krooniline tonsilliit?

Krooniline tonsilliit on kurgumandlites esinev pidev põletik, mis on tekkinud ägedate tonsilliitide tagajärjel (permanentne kahjustus) ja kui ei ole toimunud täielikku paranemist.

Tonsillide välimus on haigusepisoodide vahel väga varieeruv (nn "süütud mandlid" või ka täielikult fibroseerunud), seega on anamnees väga oluline.

Krooniline tonsilliit avaldub põhiliselt nooremas täiskasvanueas ja tekib tavaliselt sageli korduvate ägedate tonsilliitide tagajärjel, kuid võib välja kujuneda ka ilma ägedate episoodideta.

Kaebused: krooniline kurgumandlite põletik annab üsna ebamääraseid neelukaebusi. Sagedasemad neist on suus olev halb maitse ja lõhn (tuleneb mandlikorkidest), pidev või episooditi esinev kurguvalu, kaela lümfisõlmede suurenemine (tingitud kroonilisest põletikust) ja üldine väsimus, isutus (laduproduktid imenduvad verre ja põhjustavad üldintoksikatsiooni ehk mürgistuse). Üsna sageli esineb tonsilliidi ägenemist (kõrge palavikuga ja tugeva neelamisvalulikkusega haigestumine) üle 2-3 korra aastas.

Diagnoos ja ravi: vaatlus, põhjalik anamnees, AOS-tiiter. Iga ägeda tonsilliidi järgselt lümfaatilne kude hävib ja atrofeerub. Tulemuseks on sidekoelised mandlid, mis tuleb eemaldada – kroonilise tonsilliidi puhul on ainsaks efektiivseks ravimeetodiks tonsilektoomia. Allikas: lists.ut.ee

Samal teemal

10.06.2015
Tants tigedate mandlite ümber

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee