Eile riigikogu liikmete küsimustele vastates märkis ametist lahkuv Eesti Panga nõukogu esimees Jaan Männik, et keskpank peab oma reserve kasvatama ja kulusid vähendama.

"Eesti Pank on üks osa Euroopa keskpangast. Rahapoliitika ühtlustamine toob kaasa, et jaotatakse tulud, jaotatakse kulud ja jaotatakse riskid. Eesti osa on seal 0,26 protsenti. Eurosüsteemi krediidiriskideks on kommertspankadele laenatud 352 miljardit eurot ja 203 miljardi euro eest ostetud võlakirju – need on siis ka Eesti Panga suured väljapaistvad riskid," märkis Männik. Ta pidas seetõttu tähtsaks reservide kasvatamist, mis võib võtta isegi 15–20 aastat.

Eesti Panka on praegusel kujul kallis pidada, arvas Männik ja kutsus kokkuhoiule. "See on võib-olla kõige tähtsam, et me alustame debatti selles küsimuses," ütles keskpanga viimaseid päevi ametis olev nõukogu esimees. Ta arutles selle üle, kas näiteks pangamuuseumi töö oleks otstarbekam mõne teise muuseumiga koordineerida. Ka igasuguste majandusanalüüside koostamine on praegu väga killustatud: neid teeb keskpank, teeb rahandusministeerium, teevad kommertspangad. "Keegi ei vaidlusta, et Eesti Pangas tehakse väga häid majandusanalüüse, aga kõik see maksab raha," ütles Männik. Me ei ole nii suur ja rikas riik minu arvates, et me saame igal pool neid teha." Pealegi peavad need analüüsid paika vaid mõne kuu ja siis tuleb need jälle üle vaadata.

Männiku hinnangul tuleks üle vaadata ka finantsinspektsiooni ja keskpanga organisatoorne suhe. Väga palju tehakse neis topelttööd.

Elavama arutelu tekitas Männiku arvamus, et nõukogu liikmete tasu on liialt suur nende töömahtu arvestades. "Kui ma sinna panka tulin, siis ma kohkusin natuke ära. Et panga nõukogu esimehel on ametiauto, autojuht – ja tema peamine ülesanne on juhatada kaheksat nõukogu koosolekut aastas," ütles Männik ja nentis, et ta vähendas oma palka kolmandiku võrra.

Siiski kulub nõukogu ülalpidamiseks 105 000 eurot aastas.

"Kuidas te lükkate ümber järgmise mulje, et see panga nõukogu muutmine, võib olla üldse selle ära kaotaminegi, on kuidagi seotud sellega, kes on järgmiseks panga nõukogu esimeheks meie poolt siin nimetatud. Kas seal on mingit seost või ei ole?" päris kohe riigikogulane Tõnis Kõiv.(Reformierakond).

Jaan Männik selgitas, et kuulub nende inimeste hulka, kes leiavad, et Mart Laar on Eestile väga palju head teinud. "Mingisugust sellist mõtet, et kellelegi siin sisse sõita ei ole. Me räägime siiski, kuidas Eesti areneb. Kui me tahame, et Eesti areneb, siis meil ei tohi olla liiga kallid riigiasutused," ütles Männik ja arvas, et kui hakata kõiki vajalikke seadusi muutma, siis saab Mart Laari viieaastane ametiaeg enne otsa.

Jaga artiklit

24 kommentaari

R
Rannula   /   07:33, 27. mai 2013
Tuli vanahärra! Teised pangad viivad raha Eestist välja! Ju ma siis natuke natuke ei jaga seda petuskeemi!
M
Männiku kaitseks  /   09:19, 24. mai 2013
Kui Männik oleks kohe amatiaja alguses läinud Panga nõukogu hüvede kallale, siis poleks nõukogu temaga koostööd teinud ja panga presidenditoolil istuks täna Reformierakondlane Jürgen Ligi . VEB fondi sigadustest ei oleks kuulnud me piiksugi. Ainult tänu niisugusele Männiku valitud taktikale said need kaks probleemi normaalse lahenduse.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis