Juhtkiri

JUHTKIRI | Kus on koera koht? (7)

Õhtuleht , 21. mai 2013 07:00
Pole vist inimest, kes poleks võpatanud tema poole tormavat võõrast koera märgates. Sel juhul ei lohuta vigasaanut koeraomaniku kinnitused, et koer tegelikult ei hammusta või et ta tahab lihtsalt mängida. Ründava koera eest tohib end ka relvaga kaitsta, nentis prokuratuur mullu, kui relvaloaga tudeng lasi enesekaitseks maha agressiivse koera.

Jah, koergi võib olla stressis, lihtsalt kasvatamatu, omaniku jõud ei käi koerast üle või – kõige hullemal juhul – naudib kaaskodanikke terroriseeriva koera omanik sel moel oma üleolekut. Kuigi vanasõnagi ütleb, et parem karta kui kahetseda, siis kas on ikka õige, et haljasalal lahtiselt jooksvat koera nähes peame pelglikult oma teekonda muutma või lapsega pargis mängimisest loobuma? Poodigi sisenedes peame mööduma ukse taha kinni seotud koertest ning ega kortermaja koeraomanikudki naabrite koertepelgusega eriti arvesta. Kui me aga ei taha koerte hirmuvalitsuse all elada?

Mõjutusvahendeid ju jagub: inimest rünnanud koera omanikult äravõtmine ja magamapanek, ohtlike koeratõugude pidamise keelustamine teiste riikide eeskujul, sarnaselt relvaloa taotlemisega eelkontrolli kehtestamine teatud koeratõuge kasvatada soovivate isikute suhtes jne. Miks mitte vajalike kulutuste katmiseks ja koeraomanike distsiplineerimiseks ka koeramaksu kehtestamine ja olmetasandil nulltolerantsi kehtestamine rihmata ja suukorvita liikuvate koerte suhtes – omanikele trahv, kinnipüütud koerad varjupaika oma saatust ootama.

Samal teemal

19.10.2016
Viis parimat koeratõugu, keda tööle kaasa võtta!