Eesti uudised

Kiirabiarst Mare Liiger: aknast kiputakse alla hüppama ikka purjuspäi (2)

Kristiina Tilk, 8. mai 2013 07:00
VÕTAB JALAD NÕRGAKS: Julmalt öeldes on mõistetav, miks suurem osa allakukkumisi juhtub purjuspäi. Kainelt ei julge meist paljud ilmselt üle kõrgel korrusel asuva rõdu ääre vaadatagi, rääkimata seal turnimisest. Foto: Stanislav Moškov
"Põhjuseid on erinevaid. Juhuslikult olmeelus inimene aknast alla ei kuku ja meditsiinis kehtib selline põhimõte, et rohkem kui kaks oma kehapikkust kukkunud inimesed vajavad juba haiglaravi," ütleb Tallinna kiirabi peaarst Raul Adlas. Tema kolleeg Mare Liiger lisab, et esmaseks põhjuseks on ikkagi alkohol.

Viimati hukkus vanemaealine mees ööl vastu läinud neljapäeva Järvamaa haiglas.

Haigla juhataja Andres Müürsepa sõnul ei ole taolised õnnetused haiglates sagedased, kuid neid on ette tulnud varemgi ja mitte ainult nende haiglas.

Hukkunud meesterahva kohta ütleb Müürsepp, et ta oli piiratud liikumisvõimega inimene, kes saadeti nende juurde funktsioone toetavale taastusravile.

"Ei olnud vabalt kõndiv haige, aga ta sai liikuda toe abil. Politsei toimetab juurdlust. Ma ei usu, et keegi seda meest kukkumisel aitas. Ise kukutas end," arvab Müürsepp.

Purjus noored mehed

"Aknast kukkunute seas on kõige suurem vanusegrupp noored mehed, kes purjakil peaga alla tulevad," teatab Liiger.

"Kui inimene tuleb traumajärgselt haiglasse, siis enamasti on ta purjus. Kaineks saades võib tekkida deliirium ja kui inimene ikka arvab, et ta kellegi eest põgeneb, siis ta läheb ka. Kord üks sehkendas omaette, rääkis kellegagi juttu, kargas püsti ja oligi läinud. Mitte miski ei ennustanud ette, et see juhtub. Kõik oli ootamatu," kirjeldab Liiger ühte haiglas nähtud juhtumit.

Üksikutel kordadel on Liigeri sõnul aknast alla viskunud inimene narkootikumide mõju all ega taju reaalsust: "Arvavad, et lendavad."

Kordi, kus lapsed aknast kukkunud, Liigeri hinnangul palju ei ole. Kuid ta paneb vanematele südamele tõsiasja, mida sageli kipume unustama: kõige ohtlikum koht lapsele on ikkagi kodu: "Ema ja isa juuresolekul saadakse raskeid vigastusi. Laps on jäänud tähelepanuta."

Vanemate inimeste puhul kaldub Liiger arvama, et see võib olla "ennetuslik eutanaasia": "Vanad tunnevad, et on üleliigsed. Ja kui nad hakkavad tajuma, et on tekkinud piirid, kus edasi enam hakkama ei saada ning toetust ka ei ole, siis nad vabastavad teisi iseendast."

Vigastused on rängad

"Mida pehmem on maapind, seda suurem on tõenäosus väiksematele vigastustele. Väga purjus inimesed on imelikul kombel suhteliselt kerge nahaga pääsenud," räägib Liiger.

Ta ütleb, et vigastuste ja hukkunute arv sõltub korrusest: "Kui inimene ikka kaheksandalt või üheksandalt korruselt alla tuleb, siis üldiselt palju lootust ei ole. Teisest küljest, kui kukkuda kolmanda korruse aknast ja all on kõva asfalt, võivad vigastused kukkudes olla rängemad kui kukkumisel üheksandalt korruselt pehmele murule," räägib Liiger.

Kui õnnetus ei lõppe surmaga, on kõige sagedasem vigastus, mille tagajärjel inimene eluks ajaks invaliidistub, selgroo purunemine.

"Külili, selili ja kõhuli kukkumise korral võib samuti tekkida halvatus. Ja ka siis, kui kukkuda vindiga nii, et selg jääb alla ja puusad keeravad küljele," ütleb Liiger.Kukkudes vastu maad pea või tagumikuga, on surm Liigeri sõnul kindel.

Probleemi täielikku ennetamist Liiger ei näe: "Trellid võib ju ette panna igale poole, aga purjus pead pole võimalik ennetada. See on mõistuses kinni. Inimestega, kel tekib tunne, et nüüd on asjad ühel pool, on sama lugu. Noored karjuvad appi, et mul on paha ja valus, aidake mind keegi, aga eakas inimene nalja ei mõista."

"Meil seda võimalust ei ole. Meedikud küll tegelevad taoliste inimestega, kuid efektiivsuse nimel on tapetud inimlikkus, sest oma töö tegemise kõrvalt enamaks jõudu ei jätku. Ühel hetkel ongi kõik. Teed, mida töökorraldus nõuab ega saa vaadata näkku, kus peegeldub appikarje," lisab Liiger.

Väljavõtteid aknast kukkumiste kohta

2008. aastal kukkus Põlva maakonnas Laheda vallas Tilsi külas elumaja 3. korruse korteri aknast alla 2005. aastal sündinud tüdruk.

2008. aasta 29. aprillil leiti Pärnu haigla esiselt muruplatsilt 33aastane naine, kes oli hüpanud alla haigla 4. korruse tualeti aknast.

2010. aastal kukkus Narvas 5. korruse aknast alla pisut üle aasta vanune poiss, kes suri hiljem haiglas.

2010. aasta 9. märtsil lükkas purjus meesterahvas Nõmmel Võidu tänaval asuva korrusmaja 9. korruse aknast alla oma joomakaaslase.

2010. aasta 30. detsembril kukkus Tallinnas Tehnika tänaval oma 2. korruse kodu aknast välja vanem naine.

2011. aasta 19. novembril kukkus Tallinnas Välja tänaval üheksakorruselise maja 3. korruse aknast alla keskealine meesterahvas.

2012. aasta 17. jaanuaril kukkus Põhja-Tallinnas Vihuri tänaval 5. korruse aknast alla noorem naine.

2012. aasta 28. aprilli öösel hüppas 24aastane naine Sõle tänava ühes majas 4. korruse kõrguselt alla. Ta sai raskelt vigastada ja viidi Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.

2013. aasta 30. jaanuaril kukkus Tallinnas Tina tänaval 3. korruse aknast alla meesterahvas.

2013. aasta 21. aprillil hukkus Raadiku tänaval elumaja 4. korruse aknast alla kukkunud naine.

2013. aasta 2. mail kukkus Tallinnas Lasnamäel Paasiku tänaval kortermaja 3. korruse aknast alla naine.

Samal teemal

04.08.2015
Mare Liiger: kiirabi nutab tööjõupuuduse üle, samal ajal aetakse inimesi minema