Maailm

Saksa uusnatsid kohtu all (11)

Aadu Hiietamm, 7. mai 2013 07:00
KOHTUSAALIS: Natsimõrsja Beate Zschäpe (38) toodi eile Münchenis kohtusaali ilma käe- ja jalaraudadeta. Foto: AFP/Scanpix
2000.–2007. aastani tapeti Saksamaal lähilaskudega kaheksa türklast, kreeklane ja naispolitseinik. Süüdlastele saadi jälile poolteist aastat tagasi juhuse tahtel ning kahe kurjategija elu hinnaga. Kolmas kurjategija ja neli arvatavat kaasosalist astusid eile Münchenis kohtu ette.

Münchenis algas ajalooliseks peetav kohtuprotsess paremäärmuslaste üle

Samal teemal

2011. aasta 4. novembril jälitasid Saksa politseinikud kahte pangaröövlit. Patrull märkas Eisenachi lähedal kahtlast autosuvilat ja kutsus abi. Enne abiväe kohalejõudmist kostsid autosuvilast lasud. Seal varjunud kaks meest olid oma ulualuse süüdanud ja seejärel endale otsa peale teinud. Nende juurest leiti 2007. aastal haavata saanud politseiniku teenistusrelv.

Natsimõrsja andis end ise üles

Pärast pangaröövlite enesetappu pandi Zwickaus põlema korter, kus nad olid paar-kolm viimast aastat koos ühe naisega elanud. Tulekahju tekitas korteris võimsa plahvatuse. Naine, Beate Zschäpe, võttis mõni päev hiljem politseiga ühendust ja ta pandi kohtu otsusel eeluurimisvanglasse. Ajakirjanduses Natsimõrsjaks kutsutav Zschäpe ongi eile Münchenis alanud kohtuprotsessi peategelane.

Kriminaalasja uurimisel selgus, et autosuvilast surnutena leitud Uwe Mundlos ja Uwe

Böhnhardt ning Beate Zschäpe olid asutanud paremäärmusliku terrorirakukese Nationalsozialistischer Untergrund (NSU), mida võib tõlkida kui Natsionaalsotsialistlik Põrandaalune. Rakukese hingel on vähemalt kümme mõrva. Aastatel 2000–2007 tapeti lähilaskudega näkku kaheksa türklast, üks kreeklane ja üks naispolitseinik.

Beate Zschäpe süüdatud korteri rusude läbiotsimisel leidsid uurijad 2007. aastal mõrvatud 22aastase naispolitseiniku teenistusrelva ja käerauad ning relvad, millega oli aastatel 2000–2006 tapetud kaheksa türklast ja kreeklane. Veel leiti neli DVDd 15minutise videofilmiga, millel 38aastane Uwe Mundlos ja 34aastane Uwe Böhnhardt olid dokumenteerinud tehtud tapatööd. Kõigi märkide järgi soovisid aastaid vaikselt tegutsenud uusnatsid tulla avalikkuse ette. Politsei oletab, et DVDd olid mõeldud saatmiseks ajakirjandusele ja moslemiorganisatsioonidele. Videofilmis kinnitasid mehed, et nad on moodustanud uusnatsliku rühmituse, kelle eesmärk on tappa võimalikult palju välismaalasi.

Peale mõrvade jäi rühmituse kontole vähemalt 15 relvastatud pangaröövi ja kaks pommiplahvatust Kölnis. Neist üks toimus Iraani toidupoes ja teine peamiselt türklastega asustatud tänaval. Vigastada sai 24 inimest.

Kohtuprotsess võib kesta kaks ja pool aastat

Süüdistuse järgi on Beate Zschäpe (38) osaline kõigis rühmituse kuritegudes ja süüdimõistmisel ootab teda tõenäoliselt eluaegne vanglakaristus. Ülejäänud neli kohtualust – Ralf W. (38), Carsten S.(33), André E. (33) ja Holger G. (39) – pääsevad kergemalt, sest neile heidetakse ette terrorirakukese abistamist. Nii on nad näiteks aidanud muretseda mõrvarelvi.

Saksa meedia andmetel kestab eile Münchenis alanud kohtuprotsess kuni kaks ja pool aastat. Esialgu on kohtumaja kuni 16. jaanuarini 2014 reserveeritud 85 päevaks. Ära soovitakse kuulata üle 600 tunnistaja, vahendab faz.net.

Väärib tähelepanu, et NSU kõik kolm liiget on sündinud Ida-Saksamaal Jenas ja neil olid juba 1990. aastatel kontaktid paremäärmuslastega. Paljud sakslased avaldasid eeluurimise ajal imestust, miks kaitsepolitsei mõrvaritest uusnatse juba varem avastada ei suutnud. Ajakirjandus pakkus välja võimaluse, et tegemist oli kaitsepolitsei informaatoritega, kuid kaitsepolitsei esindaja eitas seda.

Poliitikaekspert Hajo Funke ütles eile agentuurile dpa, et NSU-l oli tõenäoliselt üle kolme liikme ning väljaselgitamata liikmed on tänaseni vabaduses.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee