Uudised

Lennart Meri: Eestit ei kohuta kõrvalejäämine NATO laienemise esimesest ringist  

26. juuni 1997, 00:00

MARTIN PAU

Eesti Vabariigi president Lennart Meri ütles võidupühal Võrus kaitseväe paraadil, et Eestit ei hirmuta kõrvalejäämine NATO laienemise esimesest ringist.

"Oleme teada võtnud, et suure tõenäosusega Eesti ei pääse NATO laienemise esimesse ringi," tõdes Meri. "See meid ei kohuta. Eesti ei ole kunagi arvanud, et ta võib ennast peita kellegi selja taha, kes teda kaitseb, varjab ja poputab."

Meri märkis, et iga riik, eriti aga väikeriik on üksinda senikaua, kuni ta loodab teiste peale. "Nii oli see vabadussõjas, kui me suurriikide imestuseks teostasime oma enesemääramisõiguse ja seda relvaga käes kaitsesime jõudude vastu, kes ikka veel unistasid impeeriumide taastamisest," kõneles Meri. "Sellel ajaloolisel kogemusel on ka oma pöördkülg - väikeriik ei ole kunagi üksi, kui ta jääb truuks oma õigustele ja kohustustele, kui tema poliitiline eneseteostus on arukas, sihikindel ja põhimõtetes järeleandmatu."

Presidendi hinnangul on Eesti just selline riik, ta on leidnud oma koha maailmas ega kavatse seda kellelegi loovutada. Eesti on teatanud ja teatab ka täna, et meie eesmärgiks on ja jääb liitumine euroatlantiliste majandus- ja julgeolekustruktuuridega, sest SRÜ-ga me liituda ei kavatse ja kolmandat teed maailmas ei ole, rääkis Meri.

Meri märkis, et kui eesti rahva iseseisvustahe on nähtav, kui Eesti riigi maine on puhas ja plekita ning kui eestlaste oskus oma sõltumatust hoida on veenev, kujuneb Eesti puutumatuse hind nii kõrgeks, et seda ei tule kunagi relvaga käes kaitsta.

"Ärge laske ennast eksitada relvade täristamisest ega retoorilistest ähvardustest," manitses Meri. "Molotovide ja Ribbentroppide aeg on möödas ega tule mitte kunagi tagasi, kui me oma põhimõtetele truuks jääme."

Rahvuslik julgeolek - riikluse alus

Meri kinnitas, et Eesti riikluse alusmüür on rahvuslik julgeolek - sisemine ja väline turvalisus, mida võib ohustada sotsiaalne ja majanduslik ebastabiilsus, rahvusvaheline kuritegevus ning regionaalsed konfliktid.

"Need on tuntud asjad," tõdes president. "Aga Eesti kui väikeriigi ja eestlaste kui väikerahva turvalisust ohustab ka meie endi seesmine lodevus ja väline kehkenpükslus."

Meri nimetas julgeoleku esimeste vaenlastena ka korruptsiooni, lugupidamatust emakeele suhtes ja rahvuskultuuri alahindamist. Meri nentis, et vaimne turvalisus on väikerahvale niisama oluline kui militaarne turvalisus.

"Me ei tohi unustada lihtsat tõde: Eesti riigi eksisteerimisel on mõte üksnes siis, kui Eesti territooriumil säilib eesti emakeel ja selle kõneleja, eesti rahvas," ütles Meri. "See ja ainult see eristab Eesti riiki Läti riigist, Vene riigist, Brüsseli riigist."

President Meri märkis, et olukorras, kus maailm ja maailma majandus on kokku kasvanud nagu ühe talu maa, ei saa ega taha Eesti jääda popsiks ega ülejäänud riikidest eralduda. "Meie kaubandus on tõestanud, et eestlase töö kvaliteet, Eesti töö, Eesti ise on ennast maksma pannud Euroopa turul," viitas Meri.

Võidutuli kõigisse maakondadesse

Pärast kõnet andis Lennart Meri võidutule Eesti Kaitseliidu kõigi malevkondade esindajatele. Võidutuld õnnistas Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Jaan Kiivit.

Paraadil osalenud poole tosina vabadussõja veterani hulgas oli ka Eesti ainuke elus olev Vabaduse Risti kavaler, 97-aastane Karl Jaanus, kes ühena paljudest sõdis 78 aasta eest Võnnu all Landeswehri vastu.

"Sõja alguses, nii kui sakslane hakkas välja minema, organiseerisin mina eestlasi," rääkis Jaanus Sõnumilehele. "Mina läksin sõtta vabatahtlikuna, olin alles 19-aastane."

1945.-1955. aastani tuli Karl Jaanusel olla Siberis. Kümneaastase abielu jooksul sündis tal kuus last, kellest praegu on elus veel neli. Praegu elab Jaanus Põltsamaa vallas Vitsjärve külas.

Reservohvitserid said ülendust

Jaanipäeva eel anti president Lennart Meri käskkirjaga leitnandi, nooremleitnandi või lipniku auaste 42 nõukogude sõjaväes aega teeninud avaliku elu tegelasele, kes osalesid talvel ja kevadel vabatahtlikuna reservohvitseride kursustel.

Leitnantiteks saanute seas olid Vallo Toomet, Üllar Talviste, Jaanus Pikani ja Tõnu Noorits, nooremleitnantite hulgas Ivar Jõesaar ja Indrek Tarand, lipnike seas Erik Boltowski, Andrei Hvostov, Olari Koppel, Mart Soidro ja Kaarel Tarand.

1. Pildiallkiri: President Lennart Meri märkis, et Eesti turvalisust ohustab seesmine lodevus ja väline kehkenpükslus.

2. Võidupüha paraadil Võrus osales ka ainuke elus olev Vabaduse Risti kavaler, 97-aastane Karl Jaanus (paremal).

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee