Kommentaar

KOMMENTAAR | Õigus tööle – kas igaühele või loevad siingi vaid tutvused?  (6)

Kuido Merits, kolumnist , 4. mai 2013, 08:00
1. mail, kevad- ja töörahva pühal, näitas ETV taas ülipopulaarset telefilmi «Mehed ei nuta», kus unetut «tööpõlgurit» kehastav Ervin Abel pihib: « Ma ei saa kindlat töökohta vastu võtta, sest ma olen väga andekas. Mind võidakse edutada ja... see tähendaks uut närvipinget, suurt koormust, unetuid öid.» Kas selline huumor on praegusel tööpuuduse ajastul – just nooremale põlvkonnale – üldse mõistetav või naljakas?

Õigus tööle on teatavasti üks põhilisi inimõigusi, nii sätestab inimõiguste ülddeklaratsioon (artikkel 23): igal inimesel on õigus tööle, töö vabale valikule, õiglastele ja soodsatele töötingimustele ning kaitsele tööpuuduse eest. Euroopa sotsiaalharta artikkel 1 täiendab: et rakendada tulemuslikult õigust tööle, kohustuvad lepingupooled tunnistama üheks oma esmaülesandeks ja kohustuseks võimalikult kõrge ja stabiilse tööhõivetaseme saavutamise ja säilitamise, jõudmaks täieliku tööhõiveni.

Tööpuudus või töökäte puudus?

Kõlab hästi ja ega siis Eestiski pole õigust tööle keegi ära võtnud. Masujärgselt peaks viitsimise korral olema võimalik mingigi lihtne töö leida. Tööpuuduse kõrval eksisteerib tööjõupuudus, töökäsi on siia-sinna vaja küll. Ainult et reeglina ei ületa siis töötasu keskmist töötukindlustushüvitist. Kuidas on aga lood normaalset äraelamist võimaldava hea ja tasuva tööga? Soovolinik Mari-Liis Sepper andis hiljuti teada, et Eesti ühiskonnas saab mees hea töö ka ilma hea hariduseta (Postimees, 21.04.2013). Võiksin tuua mitu näidet, kus head mehed ei leia head tööd kuude, vaid aastate viisi. Veel enam: on olnud väga raske mingisugustki kehvemat tööd leida. Miks peaks firma kommunikatiivsele tööle palkama mehe, eriti keskealise? Pigem näeme kõikvõimalike kommunikatsiooni-, turu- ja müügijuhtide hulgas rohkesti tegusaid noori naisi. Sex sells, on tabavalt öelnud Carmen Kass.

Soovolinik arvab veel, et meeste ja naiste hariduslõhe üks põhjus olla väärtushinnangutes, akadeemiline kraad ei ole väärtus ega vältimatus. Siin on küll oma tõetera – liiga hea haridus ja elulookirjeldus on tasuva töö saamisel kindlasti takistuseks. Kuna see äratab kahtlust – selline inimene võib eeldatavasti omada liig kõrget enesehinnangut, igatahes on ta n-ö ülekvalifitseeritud, seega sobimatu. Üks sõber, kahe kõrgharidusega ja juhtivatel kohtadel töötanud mees, ei saanud lugematutest pingutustest hoolimata kaks aastat mitte ühtki oma haridusele ja töökogemusele vastavat kohta. Viimaks ei võetud vangivalvurikski, ikka eelviidatud põhjustel.

Tegelikult teeb soovolinikule muret see, et naiste ja meeste erialavalikud on erinevad, koondutakse traditsioonide kohaselt nn naiste- ja meestealadele ning naiste teel tippjuhtide kohtadele olevat takistusi, mis tuleb kaotada. Mis teha, Eestis pole piisavalt aega olnud rahulikult võrdõiguslikkust kultiveerida nagu põhjamaades, kus naised on võrdsematest võrdsemad. Tuleb veidi veel kannatust varuda, Eesti naised on teadagi kanged ja tublid ning nende aeg tuleb! Toon näite välisministeeriumi kohta, kus juba praegu on enamikul (21) büroodirektori ja talituse juhataja ametikohtadel naised, vaid mõni (5) keskastmejuht on mees. See tähendab, et umbes kümne aasta pärast on selles ministeeriumis juhtivad positsioonid naiste päralt! Muide, taolise soolise ebavõrdsuse ilmingule kui tulevasele ohumärgile juhtis tähelepanu ministeeriumiametnikke koolitanud personalispetsialist Ari Sihvola Soomest.

Loeb tutvus

Kaldun arvama, et hea töö saamisel pole sooga erilist pistmist, küll aga on tähtis omada tutvusi. On teada, et vähemalt 75% soodsatest ametikohtadest jagatakse tutvuste teel, mis on väikeses ühiskonnas üsnagi loogiline. Näiteks jutustas üks tuttav naissoost firmajuht, kuidas ta kuulutas välja konkursi tulusale ametikohale. Vestlusvoorude ajal teatas talle üks tuttav, et tal on keegi tuttav 59aastane naine, kes on sellele kohale nagu loodud. Kohtuti ja selgus, et too oligi parim ning noored kandideerijad jäeti kõrvale.

Tööandjad postitavad küll tööportaalides tööpakkumisi ja kuulutavad välja konkursi, kuna näib olevat vastav kohustus. Tegemist on aga ristitäitega ja vajalikud ametikohad komplekteeritakse enamasti sisemiste ressursside ja kokkulepete alusel. Ka ministeeriumis kuulutatakse alati välja konkurss ja heausklikud töötajad kandideerivad, ehkki kõik juhtivad kohad on tavaliselt aegsasti ära otsustatud.

Apple’i looja Steve Wozniak rääkis intervjuus (EE, 25.04.2013), et töökohti on meie planeedil palju vähem, samas pole süsteemi, kuidas jaotada tootlikkuse kasvust tulenevat kasu õiglaselt. Kasu saavad vaid need, kel on töökoht. Eestis ollakse avaliku sektori vähendamise poolt, see on igati õige ja õilis. Poole sõnagagi pole juttu sellest, mis nende vabanenud riigisektori inimestega edaspidi peale hakata. Nad tahaks veel elada, end rakendada ja ühiskonnale kasu tuua. Aga igaks uueks tööks on vaja spetsiifilisi oskusi. Kust on kontorinimesel sellist kogemust võtta?

Lahendusi võiks pakkuda töötukassa reorganiseerimine, selle tõeline reform. Juhatuse esimees Meelis Paavel on deklareerinud, et nende tööks on inimesi tööle aidata. Praktikas piirdub töötukassa töö peamiselt töötute arvelevõtu ja kindlustushüvitisega seotud küsimustega, soovi korral koolituste võimaldamisega, sedagi osaliselt.

Töö vahenduse osas tegeleb töötukassa vaid piiratud kontingendi ja ametialadega – näiteks keevitajatega – ehkki asutuse funktsioon ja haare saaksid olla tunduvalt laiemad. Töötukassa ei peaks üksnes tihendama koostööd riigi- ja erasektori tööandjatega, vaid nood võiks olla otseselt integreeritud töötukassasse kui organisatsiooni. Ikka selleks, et tegu oleks tõelise tööturundusega tegeleva kehandiga, kust tööandja saaks värvata parima osa tööotsijaist ning tööhõive paraneks tasapisi kogu riigis. Kõlagu eelnev pealegi soovmõtlemisena, väikeriigis oleks see täiesti teostatav.

Küll asjad laabuvad

Endine Eesti Panga nõukogu esimees Jaan Männik avaldas hiljuti ühel klubiüritusel imestust, kuidas saab niimoodi öelda, et Eestil pole pärast ELi, NATOsse, OECDsse ja mujale sissesaamist enam eesmärke? Seda olukorras, kus liiga paljud inimesed ei tule toime, tööpuuduse tõttu toimub pidev väljaränne ja pensionärid saavad 300 euro kandis pensioni?

Selliste gruppide jaoks tuleb luua eraldi programm, inimeste eest hoolitsemine pole sugugi vaid vasakpoolsete pärusmaa. It’s all about jobs and economy! 68aastane Männik leidis samuti, et meil valitseb mingi iganenud seisukoht, et 65aastane on vana ja mängust väljas ning istugu kodus. Kui on tervist ja energiat, siis lastagu neil tegutseda!

Üks mu endine meeskolleeg tegi varem hiilgavat karjääri, kuid kadus korraga silmapiirilt. Nüüd jutustas ta, kuidas katsetas eri asju, tõmbas horisondi koomale ja nuusutas elu sabaalust, kuni ühel hetkel hakkas kõik uuesti laabuma.

Seepärast ütlen nagu laulusalmis: «Ära mökita, mees, terve elu on ees»!

Isegi «õndsal» nõukogude ajal pidi Ervin Abeli balletiartistist noor pensionär panema end proovile tallimehe, ekspressi ja puuraidurina, enne kui leidis oma rakenduse ja õnne kunstikallakuga koduõpetajana. Igaühele oma.

6 KOMMENTAARI

t
to huvitav 5. mai 2013, 22:53
Ei, täitsa õige tegelikult. Ise väikefirma luua on täitsa variant. Küll läbi tegutsemise see kogemus tuleb, kus ta pääseb:) autor
t
to: penskaritele... 5. mai 2013, 15:31
Kõrgelt kukkusid või? Pommivöö võid endale ümber võtta... Kust sa sihuke tohman küll välja kargasid, jaanalinnu munast ? Neilesamadele penskaritele oled sa oma eksistentsi võlgu ja nüüd laulad siin...No nii loll pole võimalik ka olla!
Loe kõiki (6)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee