MÜRGITAB PINNAST JA HAISEB: Veidi kõrgemal asuvast farmist voolab lakkamatult teele ja sealt edasi põllule haisvat ja rammusat virtsavett. Foto: Mati Hiis
Sven Harjo 27. aprill 2013 08:00
"Olukord on jube," kurdavad Karjaküla elanikud. Nad näitavad karusloomakasvanduse juures kohta, kust jälgilt haisev solk välja voolab ja maasse imbub.

Harjumaal Keila külje all Karjaküla karusloomafarmis suureneb loomade arv suve algul 170 000-le. "Sa ei taha teada, kui palju ollust siis farmist tuleb!" ütleb seal töötav Oleg (nimi muudetud). "Meie oleme harjunud, kuid tegelikult on see õudne."

"Suurvee – lume sulamise ja vihmadega – ei pea puuride all olev kate vedelikku kinni ja suur osa veega segunenud väljaheiteid valgub nende territooriumilt välja," tõdeb Keila valla keskkonnanõunik Liisi Puntso, et teed katab pidevalt pruun võikalt haisev ollus, mis reostab keskkonda ning jääb jalanõude ja autode külge. "Osa vedelat viiakse siiski paakidega Keila kanalisatsiooni ja paks kompostitakse ning laotatakse ilmselt põldudele."

Hiljutine "Pealtnägija" näitas Karjaküla farmi pisikestes puurides peetavaid vigaseid loomi ja aktsiaseltsi Balti Karusnahk direktorit Anatoli Mustoneni, kes telekaamerasse valetas, nagu ei pärineks kaadrid Karjakülast.

Keskkonnareostus ja puuridest välja pääsevate elukate teema jäi telesaates tagaplaanile. "Ma ei anna mingeid intervjuusid, jätkub "Pealtnägijast" küll. Kõike head ja nägemist!" ütleb Mustonen Õhtulehele.

Hais enam ei häirigi?

"Telesaade oli tegelikkusega võrreldes üsna pehme," nendib Oleg. "Tõsi, haisu ei pane enam tähele, aga et farmil pole puhastusseadmeid, see on küll kurjast." Oleg ja Kalju (nimed muudetud) kirjeldavad loomade haisva koonduslaagri õudusi üsna emotsionaalselt.

"Aga mis me Karjakülas teeme, kui meid rääkimise eest töölt lahti lastakse?!" põhjendavad nad anonüümsuse soovi.

Karjaküla elaniku Vera teada üritas farm lekkekohta kunagi sulgeda. Tema meelest pole praegu häda midagi. Aastate eest, kui osa farmist paiknes asula keskel, olnud olukord märksa hullem.

Keskkonnanõunik Liisi Puntso sõnul soovis vald möödunud aasta lõpul keskkonnaametilt ja keskkonnainspektsioonilt (KKI) teada, kas loomade väljaheidete ja vihmavee segu valgumine kõrvalmaadele on lubatav.

Keskkonnanõunik pole farmi seestpoolt näinud

"19. detsembril tuli vastus, et see pole lubatav ja et KKI on palunud firmal võtta kasutusele meetmed sõnnikujääkide ja sademevee kinnistult välja valgumise vältimiseks," räägib Puntso, lisades, et kui ka midagi on ette võetud, siis välja see ei paista. KKI on väitnud, et kõik on korras, asju tehakse tasapisi ja ei saagi nõuda, et kõik kohe korda saaks.

Keskkonnanõunik pole oma sõnul farmis käinud ega tea täpselt, kui sageli ja kuidas väljaheiteid koristatakse. "Minu teada lubab naaberkinnistu omanik sõnnikut enda maale ladustada, segab seda mullaga ja teeb komposti," räägib Puntso. "See viiakse põllule. Kellegi jaoks on see äri. Kui load olemas, siis on kõik asjad lubatud."

Keskkonnanõuniku sõnul soovib Balti Karusnahk farmi kõrval asuvat riigimaad endale, et sinna väljaheidete puhastamiseks biotiigid ehitada.

"Teema on olnud üleval juba vähemalt viis aastat. Olen näinud plaane, midagi nagu liigub, kuid maade erastamine venib," ütleb Puntso. "Võiks ju selle lekkekoha kuidagi kinni panna või sealt välja voolava olluse kokku koguda, aga see polevat võimalik, sest piirdeaedade täiustamine neelavat kogu raha."

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) eksperdi Aleksei Lotmani kinnitusel reostavad karusloomade väljaheited keskkonda, põhjavett ja Keila jõge. "Neil pole siiani sõnnikuhoidlat ja elukate väljaheited pudenevad läbi puuride katmata pinnasele, kust neid siis üsna pikkade ajavahemike järel koristatakse. Väärib tähelepanu, et sõnnikuhoidla on kohustuslik juba üle kümne lehmaga lauda puhul, kuid tuhandeid karusloomi kasvatav ettevõte pole samas suutnud seda teha," räägib Lotman, kelle sõnul peab ettevõte sõnnikumajanduse viivitamatult seaduse nõuetega vastavusse viima.

Minkide püüdmine on hea äri

Karjaküla topelttara ei lase läbi mitte ainult virtsavett, vaid sealtkaudu pääsevad vabadusse ka kohaliku euroopa naaritsa suurimad vaenlased ameerika naaritsad ehk mingid. Valla keskkonnanõuniku Liisi Puntso sõnul oli farmist välja pääsenud minkide püüdmine kohalikele inimestele arvestatav lisasissetulek, sest farm ostis jooksikud tagasi. "Isiklikult olen näinud ühte ebaseaduslikku minkide kogumiskohta," lisab ta.

Et sealkandis elab vabaduses palju minke, teab ka Lotman. "Seda ei saa mõistusepäraselt seletada muuga kui pideva kasvandusest tuleva juurdevooluga," ütleb ta

Keskkonnaametnike sõnul on paberid korras

Keskkonnainspektsiooni pressiesindaja Leili Tuul ütleb, et Balti Karusnahk annab sõnniku üle ettevõttele, kes selle minema viib ja "selline variant on seadusega lubatud".

Keskkonnaameti pressiesindaja Irmeli Karja tõdeb, et Balti Karusnahal vee-erikasutusluba puudub, kuid on leping, mille alusel antakse sõnnik üle ettevõttele, kes selle minema toimetab. "Amet on väljastanud vee-erikasutusloa põhjavee võtuks kuni 50 kuupmeetrile ööpäevas firmale Eurotann OÜ, väljavedu toimub Keila linna kanalisatsiooni, mis tagab reovee nõuetekohase vastuvõtmise ja puhastamise. Eurotannil on olemas ka välisõhusaaste luba."

Farm on korralikus kasumis

ASil Balti Karusnahk, mille tegevust peavad loomakaitsjad loomade piinamiseks ja keskkonnapommiks, olid eelmisel aastal suurepärased majandustulemused.

Firma käive oli majandusaasta aruande kohaselt mullu 6,8 miljonit eurot, üle-eelmisel aastal 5 miljonit eurot. Ettevõtte kasum oli mullu 2,6 miljonit eurot, üle-eelmisel aastal 1,7 miljonit eurot, kasvades aastaga 52,5%, kirjutab Äripäev.