Eesti uudised

Kas Rahvarinde idee sündis Žiguli teeninduses? (52)

Maarius Suviste, 13. aprill 2013, 08:03
SEDA AUTOT ENAM EI OLE: Edgar Savisaar andis peaministrina koos tuntud ühiskonnategelaste kõrval autoostuloa ka Ülo Mäele. See foto Mäest koos Savisaare abil ostetud autoga on tehtud 2008. aastal. «Tänaseks on Žiguli vanarauda viidud,» ütleb Ülo Mäe.  Alo Lõhmus
Täna 25 aastat tagasi: Edgar Savisaar käis ETV otsesaates välja Rahvarinde loomise idee. Ülo Mäe: Savisaar võltsib eneseupitamiseks ajalugu, tegelikult panin selle mõtte talle pähe mina

Kas Rahvarinde idee sündis ETV otsesaates "Mõtleme veel", kus Edgar Savisaar selle avalikult välja käis, või hoopis Kadaka teel Žiguli teeninduses, kus ta lasi remontida oma autot?

13. aprillil 1988 ehk täna 25 aastat tagasi käis tollane konsultatsioonifirma Mainor teadusdirektor Edgar Savisaar ETV otsesaates "Mõtleme veel" välja "pommettepaneku": luua tuleb Rahvarinne.

Aeg selleks oli enam kui küps. Sama aasta aprilli kahel esimesel päeval oli Toompeal peetud loominguliste liitude juhatuste ühispleenumit. Seal vastuvõetule ja ülesastumistele reageeris rahvas tormiliselt. Tuli edasi minna vabaduse teel. Et midagi suurt ja olulist ära teha.

ETV otsesaade "Mõtleme veel" oli tollal menusaade, mille eetriajal olid isegi teatrid pooltühjad. Saatesari sai alguse 1987. aasta sügisel. Saadet juhtisid Rein Järlik, Hagi Šein ja Feliks Undusk.

"Mõtleme veel" oli ühiskonna olulisi probleeme arutav saade. "Kui kujundlik olla, siis kutsusime saatesse alati kõige teravamaid pliiatseid, kellel oli tarkust, ideid ja julgust," meenutab Hagi Šein.

Savisaar: "Söödan siis palli kohe teile!"

Epohhiloov 1988. aasta 13. aprilli saade kõneles kodanikualgatusest. Saade koosnes kahest osast, mille vahel oli uudistesaade. Stuudios olid akadeemikud Endel Lippmaa ja Viktor Palm, Lembit Koik, Ott Kool, Vello Saatpalu, Jaak Tamm, Edgar Savisaar, Heinz Valk jpt.

Esimene saatetund möödus haigutamapanevalt. "Kuigi kompasime igas saates uusi piire, kui kaugele saab avameelsusega minna Eesti probleemidest rääkimisel, kulges esimene saatetund enne "Aktuaalset kaamerat" ja "Vremjat" mitte eriti põnevalt," tõdeb Feliks Undusk. Kuid pärast vaheaega läks põnevaks.

"Edgar Savisaar palus minult saate vaheajal, et annaksin talle teise osa alguses sõna," lausub Šein. "Sellest, mida ta öelda tahab, me ei rääkinud."

Heinz Valk, kel polnud enne saadet Rahvarinde-ettepanekust aimugi, on meenutanud, et saatepoolte vahel astus telemaja koridoris tema juurde ootamatult Edgar Savisaar. Nad kohtusid silmast silma esimest korda. Ja siis küsis Savisaar: "Mida arvate, kui teeks õige Rahvarinde ära?" Valk oli üllatunud. Ja jäi nõusse. Seepeale teatanud Savisaar talle, et teeb Rahvarinde loomise ettepaneku kohe otsesaates: "Söödan siis palli kohe teile. Küsin, mida arvavad Rahvarindest loomeinimesed."

Rahvarinde ideele tõukas isatalu hävitamine

Algas teine pool saatest. Savisaar tõstis sõrme püsti ja Šein andis sõna. Kell oli tol hetkel ilmselt 21.30–21.40 Moskva aja järgi. Valk toetas Savisaart ning sõimas paari sõnaga võimulolevat Karl Vainot.

Otsesaates välja öeldud ideest võrsus kiiresti rahvuslik liikumine ning rahvaühendusse astumiseks seisti lausa järjekorras.

Kuid nüüd teeme loos ootamatu pöörde. Kas Edgar Savisaar oli ikka Rahvarinde idee taga ning mis eelnes 13. aprillil 1988 ETV otsesaates ettepaneku esitamisele?

"Edgar Savisaar on võimeline eneseupitamiseks ka ajalugu võltsima," ütleb Ülo Mäe, kelle sõnul on Rahvarinde mõtte algataja tegelikult tema.

Tõestuseks selle kohta toob ta Savisaare öeldu 2008. aastal Õhtulehele. "Ettepanek oli spontaanne," vastas Savisaar küsimusele, kui kaua enne saadet Rahvarinde asutamise ettepanek õhus oli. "Ega arutanudki," vastas Savisaar. "Olime noored ja võib-olla ka hulljulged. Kaotada oli vähem kui võita. Inimesed olid tookord missioonitundelised ja olid valmis võidu nimel ka midagi ohverdama."

Ülo Mäe juttu, et tegelikult on tema Rahvarinde mõtte algataja, toetab ka Heinz Valk, kes 2008. aastal ütles Õhtulehele antud online-intervjuus: "Minule teadaolevalt on RRi idee autor praegune Pirita südameliidu esimees Ülo Mäe, kes olevat seda pakkunud mitmele poliitikule, kellest aga ainult Savisaar asja väärtust mõistis ning geniaalse poliitilise trikiga selle telesaates "Mõtleme veel" rahvale söötis."

Mäe ütleb, et esimene mõttevahetus Rahvarinde teemal toimus Žiguli teeninduse arvutikeskuse juhataja Jaan Jäätsiga 1987. aasta mai lõpul.

Autoosad olid tollal suur defitsiit. Mäe jutul käis tuntud muusikainimesi, nagu Jüri Variste, Heino Kaljuste, Ants Üleoja, Harald Uibo jt. Kellel oli vaja uut akut, kellel kardaaniristi või uusi rehve. Jutu sees küsis Mäe arvamusi ka Rahvarinde kohta. Mõtet toetati. "Professorid Jüri Variste ja Harald Uibo tulid ka niisama juttu ajama, tegelikult innustama, et Rahvarinne nii-öelda jalad alla saaks," meenutab Mäe.

"Edgar Savisaar ei näinud sel perioodil Rahvarindest veel undki. Ta uinus ise sügavas stagna-unes. 20. märtsil 1987 trükki antud raamatus "Võitlus noorsoo pärast" propageerib ta klassipositsioonilt marksistlik-leninlikke seisukohti, nõukogulikku elulaadi," ütleb Mäe. "Ka 11. jaanuaril 1988 ladumiseks antud raamatukeses "Revolutsioon jätkub" tsiteerib Savisaar korduvalt Leninit, Engelsit, NLKP parteikongresside materjale. Rahvarindest mitte sõnagi."

Ülo Mäe on nii aastaarvult kui kuupäevaliselt edasised sündmused kirja pannud. Näiteks 14. oktoobril 1987 tutvustas ta Pegasuse kohvikus Rahvarinde ideed Kultuurinõukogu liikmele kirjanik Arvo Valtonile. Lepiti kokku, et Mäe esitab oma mõtted paberil. "5. novembril toimunud autoavarii tõttu läks esialgselt visandatud Rahvarinde plaan autoremondi ajal kaduma. See osutus hiljem saatuslikult kasulikukski," räägib Mäe.

1988. aasta algul helistas Mäe Savisaarele. "Kohtumisest tundmatuga ei olnud Savisaar huvitatud," meenutab Mäe. "Jutt käis "läbi lillede". Soovitasin talle tugineda isemajandamise idee elluviimiseks õpetusele üksikisiku ja rahva osast ajaloos – kaasata rahvas ja kõrvaldada tagurlikud üksikisikud. KGB pealtkuulamise kartuses ei saanud ju avalikult ütelda, et tuleb luua Rahvarinne ja Karl Vainost lahti saada. Sellepärast kasutasingi marksistlikku terminoloogiat."

Saatuslik kohtumine autoteeninduses

Esimene kohtumine Edgar Savisaarega on Ülo Mäel hästi meeles. "See toimus 3. märtsil 1988. aastal Žiguli teeninduses Kadaka tee 72a, kui Savisaar lasi remontida oma sõiduautot VAZ 2108," ütleb Mäe. Meenutuseks: loomeliitude pleenum toimus aprilli algul ja 13. aprillil oli ETV eetris epohhiloov "Mõtleme veel".

Mäe plaanis algul, et Rahvarinde loomine toimuks loomeliitude pleenumil 1. aprillil. "Otsisin kontakte Jaak Allikuga ja Mikk Mikiveriga. Savisaar jõudis ette. Põhjendasin talle vajadust organiseerida Kultuurinõukogu baasil Rahvarinne," meenutab Mäe. "Savisaar lubas ise sel teemal vajalike inimestega rääkida. Ta teatas ka, et suundub plaanikomiteest tööle Mainorisse ja andis oma koduse telefoninumbri."

6. märtsil 1988 kutsus Boriss Kurašvili nädalalehes Moskovskije Novosti üles moodustama

NSVLis kas Demokraatlik Liit või Rahvarinne perestroika toetuseks. "Lugesin Kurašvili artiklit meie venekeelses tehnikaosakonnas. Rääkisin sellest Savisaarele. Jõudsime järeldusele, et targem on ära oodata loomeliitude pleenumi tulemused. Loomeinimeste "narkoosinui" uimastas enne Rahvarinde väljakuulutamist täielikult Karl Vaino. Oli vaja ta vaid maha võtta."

Miks andis Savisaar autoostu loa?

Ülo Mäe on Savisaarega kohtumistest siiani alles hoidnud viimase allkirjaga pabereid. Näiteks teatis 1988. aasta 29. augustist: "Püüan ka ise lähipäevadel tulla! Parimate tervitustega Edgar Savisaar."

Kõigele lisaks andis Savisaar peaministrina tuntud ühiskonnategelaste kõrval autoostuloa ka Mäele. "Miks? Kas juhututtavale, mehele metsast, saadetakse parimaid tervitusi, tullakse tema juurde nõu pidama, antakse autoostu luba?!" pärib Mäe.

"Savisaar ei taha tunnistada minu seotust Rahvarinde loomisega," jätkab Mäe. "Ta ajab siiamaani umbmäärast ümbernurgajuttu. Aga miks ta siis ise oli veel 1988. aasta algul nõus oma sovetismi propageeriva üllitise "Revolutsioon jätkub" trükkimisega!?"

Mäe ütleb, et ta pole kunagi pretendeerinud Rahvarinde idee praktiliseks ärategijaks. Seda just tervislikel põhjustel. "Aga ma olin tegutsenud selle nimel, et asi saaks ikkagi ära tehtud," lausub Ülo Mäe alahindamata Savisaare tegevust Rahvarinde loomisel ja juhtimisel.

"Rahvarinne oli aga siiski rahva ühislooming. Tuleb nõustuda Marju Lauristiniga, et Rahvarinne ei oleks kujunenud tõeliseks rahvast ühendavaks liikumiseks, kui Savisaare kõrval poleks olnud Mati Hinti, Ignar Fjukki, Heinz Valku, Andres Tarandit, Liia Hännit, Peet Kaske, Rein Veidemanni ja teisi," räägib Mäe.

"Rahvarinde loomine ja tegevus olid eelduseks suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmisele 16. novembril 1988. aastal," jätkab Mäe. "Eesti, Läti ja Leedu rahvarinnete edasise kooskõlastatud tegevuse tulemusel, ka Moskvas, taastati Balti riikide iseseisvus ja anti lõplik hoop NSVLi likvideerimisele."

Ülo Mäe ütleb kokkuvõtteks: "Aga kõigepealt oli vaja algideed, mõtet. Seda aga Savisaarel endal ei olnud."

Ning veel: "Praktilise tegevuse edukuse aluseks on õiged ideed õigel ajal, küllap siis leidub ka tegijaid. Hea idee õigel ajal on tugevam armeedest."

Hagi Šein: see oli uhke aeg!

"Normaalselt," vastab "Mõtleme veel" saatejuht Hagi Šein küsimusele, kuidas ta reageeris sellele, kui Savisaar oli Rahvarinde loomise ettepaneku välja käinud.

"Saates arutati ju selle üle, kuidas rakendada kodanikuinitsiatiivi. See oli üks võimalikest ideedest, millele mõned ühiskonnateadlased olid osutanud. Oli ju perestroika aeg. Olin saateks valmistudes niisugustest mõtetest lugenud."

"Saadet tuli edasi juhtida, Savisaare sõnavõttu edaspidises ei süüvitud," jätkab Šein. "Tunne, et midagi olulist on sündimas, tekkis alles pärast saadet, kui jäime telemajja – istusime paljukesti koos ja kirjutasime üleskutset. See sai ühe lehekülje pikkune ja kõik kohalviibijad panid sellele oma allkirja. Siis läksime koju. Rahvarinde 20. aastapäeval kinkisin selle originaaldokumendi Savisaarele."

Ka teine saatejuht Feliks Undusk ütleb, et pärast saate lõppu kogunesid nad üleskutset allkirjastama. Kuid mõnigi esineja oli vaikselt telemajast lahkunud. "Tundsin rinnas parajalt ärevat tunnet, et teeme midagi seni enneolematut," meenutab Undusk. "Naljatasime isekeskis, et mine tea, kas autod telemaja ees juba ootavad. Kui tõsiselt seda ütlemist tegelikult võeti, olenes ilmselt igaühest endast. Koju minnes sai ikka mõnigi kord igaks petteks selja taha vaadatud..."

Mis sai edasi? "Saatele järgnenud päevadel süttis emotsionaalne kulutuli, tekkis rahvas ja Rahvarinne, kiiresti ja jõuliselt. See oli uhke aeg!" ütleb Šein. Kuid sellega paraku ei piirdutud. Ta jätkab: "Mõne päeva pärast kutsuti mõned meist EKP Keskkomiteesse. Savisaart meiega polnud ja ka Vaino ei tulnud meiega kärkima. Mäletan peamiselt Indrek Toomet, kes oli tasakaalukas."

Undusk täiendab: "Järgmisel hommikul ootas ees EKP Keskkomitee ideoloogiasekretäri Indrek Toome kabinet, kus Toome heitis ette, miks teda Rahvarinde ideest varem ei informeeritud. Mäletan, et kohal oli ka Marju Lauristin ja Viktor Palm."

Edgar Savisaar: võidul on ikka palju isasid

Edgar Savisaar luges kokku enam kui tosin meest ja naist, kes kõik peavad ennast Rahvarinde mõtte algatajateks.

"Suuremal või vähemal määral võib neil olla ka õigus, sest pärast professor Kurašvili artiklit levis see idee Eestis kiire tempoga ja teda arutati ühiskonnas laialdaselt. Võidul on ikka palju isasid ja seetõttu ma üldse ei imesta, et ka Mäe ennast sinna ringi sisse püüab kirjutada," ütleb Savisaar Õhtulehele.

Samal teemal

31. juuli 2015, 10:41
Suri teadlane ja poliitik Endel Lippmaa

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee