Eesti uudised

PRIIUSE PÄEV: 2 × 7890 + 1 päev iseseisvat Eestit (66)

Maarius Suviste, 27. märts 2013, 06:57
Foto: Teet Malsroos
27. märts 2013: iga järgnev päev viib sõjajärgse iseseisvuse sõjaeelsest pikemaks

Täna on priiuse põlistumise päev. "Päev, mil uus iseseisvusaeg saab pikemaks kui senine pikim," ütleb priiusepäeva idee autor Toomas Kiho.

Tänane ETV "Terevisioon" läheb eetrisse vähemalt mingis osas Toompealt Stenbocki majast, aga ülekandeid tehakse ka hommikustest ühislaulmistest Tallinna lauluväljakult, Tartust, Pärnust ja Kuressaarest. Kell 12 mängitakse ERRi raadioprogrammides riigihümni ja peetakse koolides üle Eestimaa aktusi. Eesti Lipu Selts, muinsuskaitse selts ja teised kutsuvad üles heiskama rahvuslippe ja kandma riietuses sinimustvalget.

Miks on priiuse põlistumise päevaks just 27. märts 2013, aga mitte mõni muu kuupäev ja aasta, sellele annab vastuse Toomas Kiho – ajakirja Akadeemia peatoimetaja ja peaministri nõunik, sest just tema on selle arvutuse taga.

Matemaatik Kiho on tähiseks võtnud järgmised kuupäevad ja aastaarvud.

Eesti vabariik loodi 24. veebruaril 1918. Saksa okupatsioon algas järgmisel päeval, 25. veebruaril 1918. Iseseisvus kestis ühe päeva. Saksa okupatsioon lõppes 11. novembril 1918. Nõukogude Liit okupeeris Eesti vabariigi 17. juunil 1940. Seega kestis iseseisvus 21 aastat, 7 kuud ja 6 päeva. Nendest andmetest lähtuvalt on Toomas Kiho teinud päeva täpsusega arvutused, võttes arvesse ka 5 liigaastapäeva (1920, 1924, 1928, 1932, 1936). Selle järgi kestis sõjaeelne iseseisvus täpselt 7890 päeva.

"Tähis, mida sobib 2013. aastal tähistada, on päev, mil uus iseseisvusaeg saab pikemaks kui senine pikim," ütleb Kiho.

Selle päeva tarvis tegi ta järgnevad arvutused. Eesti vabariigi iseseisvus taastati 20. augustil 1991. Mullu möödus iseseisvuse taastamisest 21 aastat. Vahepeal olnud liigaastapäevad (1992, 1996, 2000, 2004, 2008, 2012) lisavad 6 päeva. Seega on just 26. märts 2013 see päev, mil sai täis sõjaeelse iseseisvusega võrdne arv päevi 7890. Ja sellest tulenevalt jõuabki just täna kätte päev, kui sõjajärgne iseseisvus saab pikemaks kui oli eelmine iseseisvusaeg 1918–1940.

Martin Helme: Eesti suveräänsus lõppes 1. mail 2004

"Üks põlvkond ei ole veel põlis. Kolm põlve hakkab juba põlispriiuse mõõtu olema. Numbrimängud on toredad. Ja ega vist nooremale põlvele mööda külgi alla ei jookse, kui neile meelde tuletada, et iseseisvus pole iseenesestmõistetavus, võime sellest alati ilma jääda.

Ainult mul on selle numbrimängu juures teatud reservatsioonid. Sest tegelikult ei ületanud me eelmise iseseisvusperioodi aega, vaid jäime laias laastus poole lühemaks seekord. Eesti suveräänsus lõppes 1. mail 2004, kui meist sai euroliidu provints. Selle uue võõrvõimu kibedaid vilju maitseme iga kord, kui suurest solidaarsusest maksame Kreeka või Küprose võlgu või kui tõstame Eesti inimestel elektrihinda direktiivide tõttu või kui peame taluma ajupesukampaaniaid homode võrdsemast võrdsemateks tegemiseks. Nii et ma kahjuks ei arva, et me oleme seekord rekordi löönud."

(:)kivisildnik: sellele jamale tuleb lõpp teha

"Priiuse põlistamise päevast ei tea ma midagi, aga kui seda tähistavad tõpranäod, kõlupead ja korruptandid, siis ma teen sellest omad järeldused. Pankuritele pole vaja priiust, vaid käeraudu; korruptantidele pole vaja priiust, vaid käeraudu; lollidel pole vaja priiust, vaid õpetust ja kui õpetust ei võta, siis paranduslikke töid. Neid inimesi, kes oskaksid vabadusega midagi peale hakata, on nii vähe, et igasugune priius on kujunenud priiuse kuritarvitamiseks ja pilastamiseks. Sellele jamale tuleb lõpp teha enne, kui on hilja."

Rein Raud: 27. märts on eeskätt teatripäev

"Minu jaoks on 27. märts ka tänavu eeskätt rahvusvaheline teatripäev nagu ka varasematel aastatel. Kahtlemata on uhke tunne, et taastatud Eesti vabariik on suutnud kauem vastu pidada ja ma loodan, et seda jaksu jätkub edaspidisekski, kuid uute tähtpäevade sisseviimine ei ole praeguses kontekstis võib-olla parim viis inimeste ja riigi vahelise suhte tugevdamiseks."

Ajaloolane Ago Pajur: asi on liialt keeruline ja vaieldav

"Iseenesest ei ole olemas mingit "õiget" ja "vale" päeva, kõik sõltub lähtekohtadest. Kõne alla võiks tulla ka 12. detsember 2013, kui võtta arvutuste aluseks 24. veebruar 1918, kui ainukene ametlik iseseisvuspäev. Ja mulle isiklikult tundub tõepoolest mõttekam lähtuda just sellest. Miks? Praeguse priiuse põlistamise päeva maaletoojad on ajanud asja liialt keeruliseks ning seeläbi paraku ka vaieldavaks ja ebausaldusväärseks.

Teiseks ei taha klappida nende jaoks olulised kuupäevad. Esiteks. 24. veebruar 1918, kui valitsuse tegevuse algus – Ajutine valitsus loodi ja käivitus 25. veebruaril.

Teiseks. 25. veebruar, kui Saksa okupatsiooni algus, mis olevat teinud valitsuse tegevusele pikaks ajaks (üheksaks kuuks) lõpu – jättes kõrvale küsimuse, kas 1918. aastal saab ülepea kõnelda okupatsioonist, tuleb rõhutada, et Ajutine valitsus tegutses veel mitu nädalat pärast Saksa vägede sissemarssi Tallinna.

Kolmandaks. 11. november, kui valitsuse tegevuse taastamise päev – jah, sel päeval tuli valitsus tõepoolest uuesti kokku (salaja, erakorteris, kohal oli neli ministrit üheksast) ja jäigi tegutsema, kuid reaalset võimu polnud tal ei sel ega järgmistelgi päevadel (näib, et 1918. aasta märtsi esimesel poolel oli valitsus oma tegemistes märksa vabam kui novembri keskel); võimu tegelik üleminek Saksa sõjaväelastelt Eesti iseseisvuslastele sai teoks pigem 20. novembri paiku.

Kuna ajalugu on selle sisusse süüvides märksa keerulisem kui esmapilgul näib, siis ei maksaks taolisi arvutusi üleliia detailseks ajada ning otstarbekam oleks lähtuda vaieldamatutest (ajaloolise traditsiooni läbi kinnistunud) riiklikest pühadest – 24. veebruarist 1918 ja 20. augustist 1991."

Marek Strandberg: see seostub justkui võidujooksuga

"Toomas Kiho on matemaatik ja ka selle vabaduse põlistamise päeva leiutaja. Maitse asi, aga see seostub justkui mingi võidujooksuga, et oleme nüüd ühtäkki veidi pikemalt vabad olnud kui enne teist ilmasõda. Et võiks nagu kergemalt hingata ja uhke olla, et Eesti vabariigi vabaduse võidujooksus oleme esiisadele ära teinud. Noh võib ka nii võtta. Oleme siis uhked selle üle, et vabaduse hoidmise selgroog on murtud."

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee