Foto: Andres Varustin
Martin Helme, Konservatiivne Rahvaerakond 26. märts 2013 07:01
Suure Depressiooni aegne Ameerika pangaröövel Willie Sutton olevat kunagi vastanud küsimusele, miks ta panku röövib: "Sest seal on raha!" Euroopa Liit on 80 aastat hiljem võtnud omaks pangaröövli moraali ja otsustanud, et Küprose panganduse päästmiseks on kõige lihtsam lahendus võtta pankades olevatelt arvetelt raha ära ja asi mutt.

Viimased päästmised

Mitmes "ainukordne" ja "viimane" päästepakett see nüüd ongi? Viies? Iirimaa abipakett pidi olema ühekordne aktsioon Iiri valitsuse pankrotist päästmiseks pärast seda, kui valitsus otsustas võtta maksumaksja kanda kõikide pankade halvad laenud. See pidi võlakriisi kohe eos lõpetama. Aga siis tuli Kreeka esimene päästmine – mis tookord, meile kinnitati, on ainus. Kreekat on nüüd kolm korda päästetud. Vahepeal on jõutud astronoomilisi summasid panna Portugali ja Hispaania päästmisse. Iga kord on kinnitatud, et see on viimane kord ja nüüd on kriis lahendatud.

Küprose puhul on Iiri ja Kreeka lugusid muidugi paslik meenutada. Iiri valitsus läks pankrotti, kuna valitsus vandus, et iga viimane kui sent pangaarvetel, olgu see eraisiku või firma oma, makstakse välja. See olevat vajalik usalduse tagamiseks süsteemis, mis peamiselt usaldusel ainult püsibki. Kuna pangad olid laenanud ennastunustavalt nii valitsustele kui eraisikutele, siis olid nende seifid tühjad ja hoiuseid ei saanud välja maksta. Aastast aastasse võlgu elavatel valitsustel oli aga vaja päästa pangad, et oleks, kellelt edasi laenata. Nii tehti peen lüke ja välditi eraõiguslike pankade pankrotti, lükates võlad avalikkusele ehk maksumaksjale. Pangad saavad raha valitsustele laenamiseks nüüd Euroopa Keskpangalt, kes pakub neile piiramatut likviidsust ehk võlub raha õhust juurde. Inflatsiooni mürgised seemned on juba külvatud.

Et valitsused polnud võimelised nii suuri võlgu tegelikult maksma, palusid nad välisabi. Tekkisid EFSFid ja ESMid ja troikad ja mis kõik veel. Tagajärjeks oli, et muidu normaalsete riikide (Hispaanial näiteks ei olnud puudujäägiga eelarvet, Iiri riigivõlg oli aga täiesti talutaval tasemel) eelarved löödi pauguga lõhki ning muudeti üleöö mitmekümneks aastaks kerjusteks, kes teenindavad maksumaksja rahaga erapankade võlgu. Ometi, ühel hetkel tuli piir ette. Nagu majandusteadlane Herbert Stein ütles: kui miski ei saa lõputult jätkuda, siis ta lakkab. Kreeka viimane päästepakett oleks riigi võla suurendanud tasemele, mis polnud isegi Brüsseli meelest realistlik, ja selle tõttu sunniti võlausaldajaid – kelleks olid suures osas pensionifondid ja teiste pankade muud sorti rahad – 70 ja rohkemgi protsenti oma võlast maha kandma.

Pank pangaröövliks

See viib meid tagasi Küprose juurde, kelle majandus on Kreekaga tihedalt seotud. Küprose pangad, mis olid juba varem majanduskriisi tõttu keerulises olukorras, jäid Kreekas ilma kümnetest miljarditest eurodest. Riik palus oma panganduse päästmiseks Brüsselilt abi.

Sedapuhku võtsid aga abistajad Iiri päästeoperatsioonile vastupidise hoiaku. Leiti, et kõige parem viis panku päästa pole mitte võtta raha maksumaksjatelt – Küprose majandus on liiga väike, et iial välja kanda oma panganduse võlgu –, vaid otse pangas olevatelt hoiustelt. Inimeste raha külmutati enne. Pangad osalevad ise pangaröövis!

Jah, me kõik teame, et Küprosel on palju kahtlase päritoluga Vene raha. Ja kõigile on selge, et Saksamaal on mõõt täis teiste võlgade kinni plekkimisest. Ometi on Küprose lugu palju tõsisem, kui tema väiksuse põhjal võiks arvata. Sealt koorub välja mitu väga olulist tõde.

Esiteks, Euroopa Liit on otsustanud, et eraomandi puutumatus ei lähe talle korda. Kommunism on tagasi. Kui poliitikutel saab raha otsa, siis nad lihtsalt võtavad seda sealt, kust saab. Kas võib nüüd veel keegi olla kindel, et tema raha on pangas puutumatu? Arvestades naeruväärseid protsente, mida hoiustajatele tänapäeval makstakse, ei maksaks imestada, kui inimene läheks hommepäev panka mitte ainult Itaalias või Hispaanias, vaid ka Eestis, ja võtaks oma raha täies ulatuses välja ning paneks kodus madratsi alla. Või ostab kulda-hõbedat – mille paneb ka madratsi alla! Veel kord: pärast seda, mis toimub Küprosel, ei ole teie raha enam pangas turvaliselt. Kes usub lugusid erakordsusest ja ainukordsusest, peaks tunnistama endale tõsist ratsionaalsuspuuet.

Teiseks, jutt Euroopa solidaar-susest on – nagu korduvalt ennustatud – häbitu vale. Küprose majandus on umbes sama suur muide kui Eestil. Euroisandad põhjendavad oma jõhkrat käitumist Küprose suhtes väitega, et tema põhjaminek ei ohusta "süsteemi" ehk eurot. Eks me seda veel näeme, aga meenutagem, et meie maksime euro päästmiseks rohkem raha, kui meil seda iial on, põhjendusega, et kui meil kunagi abi peaks vaja olema, tullakse meile ka appi. Ei tulda. Me oleme selleks liiga tühised.

Eesti peab võimalikult kiiresti euroalast lahkuma ja krooni taastama, enne kui meid kõiki on galopeeriva inflatsiooni, devalveerimise või lihtsalt konfiskeerimisega puruvaeseks tehtud.