Maailm

Valedele rajatud Iraagi sõjas hukkus ligi 200 000 inimest (2)

Aadu Hiietamm, 20. märts 2013, 06:59
ARLINGTONI KALMISTUL: USA kaotas Iraagi sõjas langenutena 4486 sõdurit. Foto: Reuters/Scanpix
Täna möödub kümme aastat Iraagi sõja algusest. Valede abil ettevalmistatud sõda Iraagi presidendi Saddam Husseini kukutamiseks alustas USA raketi- ja pommirünnakutega Bagdadile. Esimesed plahvatused raputasid pealinna lõunaosa 20. märtsil kell 4.33 Eesti aja järgi.

Ameeriklaste esimene rünnak algas kavandatust varem, kui luureallikatest oli teada saadud viie kõrge Iraagi tegelase nõupidamiskoht. Ajalehe The Washington Post teatel oli viisiku hulgas ka president Saddam Hussein.

Bush teatas sõja alustamisest telekõnes

USA ametnike sõnul oli varahommikuse üllatusrünnaku eesmärk Iraagi valitsuse ladviku kõrvaldamine, kuid Saddam Husseini ja kahe tema abi hilisemad teleesinemised viitasid, et nad pääsesid rünnakust eluga.

USA tollane president George W. Bush teatas Eesti aja järgi 20. märtsi varahommikul kell 5.15 (Washingtonis oli siis eelmise päeva õhtu, kell 22.15) teleesinemises, et Ühendriikide ja Briti väed on Iraagile kallale tunginud.

Bushi kõne, mis kestis neli minutit, algas veidi üle kahe tunni pärast seda, kui lõppes 48tunnine tähtaeg, mis ta oli Saddamile pagendusseminekuks andnud. USA sõda Iraagi vastu toetab 35 riiki (nende hulgas ka Eesti), kelle abi ulatub mere- ja õhuväebaaside kasutuseleandmisest luure- ja logistikaabini, rõhutas Bush. Hiljem kritiseeriti USA presidenti mitmel pool maailmas sellepärast, et ta loobus ÜRO diplomaatiast ja katsest Iraagi kriis rahumeelselt lahendada.

George W. Bushi toetas jõuliselt Briti tollane peaminister Tony Blair, kelle ajakirjandus ristis Bushi puudliks. Sõja põhjenduseks toodi väide, et Iraagil on massihävitusrelvad ja diktaator Saddam Hussein võib need käiku lasta. Massihävitusrelvi Iraagist siiski ei leitud ning seetõttu süüdistatakse Bushi ja Blairi tänini avalikkusele valetamises.

Nii Bush kui ka Blair eitavad seda, ent sõja 10. aastapäeva tähistamiseks eetrisse lastud BBC dokumentaalfilmis tõestati taas veenvalt, et nii USA Luurekesk-agentuur (CIA) kui ka Briti välisluureteenistus MI6 teadsid enne sõja algust: Iraagil ei ole massihävitusrelvi. Sellegipoolest alustas George W. Bush Tony Blairi toetusel sõjakäiku, mis venis seitsme ja poole aasta pikkuseks.

Tõenäoliselt on õigus nendel ekspertidel, kes peavad sõja peapõhjuseks USA soovi saavutada kontroll Iraagi naftavarude üle.

Sõja lõpetas Obama

Bush kuulutas lahingutegevuse ennatlikult lõppenuks juba 2003. aasta mais, kuid USA viimased lahinguüksused lahkusid Iraagist alles 2010. aasta augustis. Siis oli teist aastat USA president Barack Obama.

Seitse ja pool vaenuaastat Iraagis näitasid nüüdissõdade halvimat nägu – ilma kangelasteta, ilma eesmärgita ja tohutute kulutustega. Viimastel andmetel kulus Iraagi sõjaks 2,2 triljonit dollarit.

Sõja algusest siiani on portaali iCasualties.org andmetel langenud 4486 Ameerika Ühendriikide sõdurit. Neist 54 kaotas Iraagis elu 2011. aastal, kui lahinguüksused olid juba lahkunud. Viimati hukkus USA sõdur Iraagis 2012. aasta veebruaris. Vigastada sai üle 31 000 USA sõduri.

Teiste riikide sõdureid langes Iraagi sõjas 318. Nende seas on ka kaks Eesti kaitseväelast. Mõlemad said surma 2004. aastal. Kõige verisemaks osutus 2007. aasta. Siis hukkus 961 koalitsioonivägede sõjaväelast, kellest 904 olid ameeriklased.

Sõjas surma saanud Iraagi eraisikute arv on sõltumatu monitooringurühma andmetel 116 000–190 000. Saddam Husseini sõjaväe kaotuste kohta andmed puuduvad.

Briti ekspeaminister Tony Blair kordas Iraagi sõja alguse 10. aastapäeva künnisel taas, et ta ei kahetse sissetungi Iraaki. Ta arutles, et ilma interventsioonita oleks praegune olukord Iraagis hoopis hullem kui Süürias, kus kaks aastat tagasi algas ülestõus Bashar al-Assadi režiimi vastu.

Samas pole olukord Iraagis ka praegu kiiduväärt. Sageli raputavad riiki ohvriterohked terroriaktid ja inimõiguslaste andmetel jätkuvad vanglates piinamised. Sõda on terve põlvkonna elu pea peale keeratud.

Kümme aastat Iraagi sõda

20. märts 2003 – USA ja Briti väed tungisid Iraaki

aprill 2003 – USA väed vallutasid Bagdadi ja kukutasid Saddam Husseini valitsuse

mai 2003 – USA president George W. Bush kuulutas ennatlikult lahingutegevuse lõppenuks

detsember 2003 – vahistati Saddam Hussein

juuni 2004 – Iraagis loodi üleminekuvalitsus; Hispaania sõdurite lahkumisega algas 40 riigi väeüksustest koosnenud koalitsiooni lagunemine

detsember 2005 – parlamendivalimised Iraagis; moodustati rahvusliku ühtsuse valitsus; Iraagis oli siis 160 000 USA sõdurit

november 2006 – Norra ja Itaalia väeüksuste lahkumisega vähenes koalitsiooni kuuluvate riikide arv 20-le; olukord Iraagis oli dramaatiline; mässulised korraldasid 960 rünnakut nädalas; Bush otsustas saata Iraaki lisavägesid

30. dets 2006 – kohtus inimsusvastastes kuritegudes süüdi tunnistatud ja surma mõistetud Saddam Hussein poodi üles

detsember 2007 – britid andsid Basra provintsi Iraagi kontrolli alla

märts 2009 – USA uus president Barack Obama teatas, et viib suurema osa USA sõdureid 2010. aasta augusti lõpuks Iraagist ära

juuli 2009 – Iraagist lahkusid USA tähtsamate liitlasriikide väeüksused

märts 2010 – parlamendivalimised Iraagis, uus valitsus eesotsas senise peaministri Nuri al-Malikiga suudeti moodustada alles novembris

august 2010 – viimased USA lahinguüksused lahkusid Iraagist

detsember 2011 – Iraagist lahkus viimane USA soomusmasinakolonn koos 500 sõduriga, Iraaki jäid vaid USA sõjaväeinstruktorid ja saatkonda kaitsvad sõdurid

19. märts 2013 – vägivald Iraagis kestab. Bagdadis sai kümnes autopommiplahvatuses surma vähemalt 56 ja vigastada 200 inimest.

2 KOMMENTAARI

m
Mkkkkkkkkkkk 13. veebruar 2017, 00:31
No seda oligi teada, youtubes on selle kohta ka pikk video, Valede ja valskudega alustatakse sõdu jne, see on sõjapropaganda.
r
Raivo Orgusaar 31. märts 2015, 21:30
Kõige ogaramad on need, kes raha eest sinna sionistlike pankurite kahurilihaks läksid ja sealt füüsiliste või vaimsete santidena tulema said või tulema üldse ei saanudki. Neid oli ju mitmeid kümneid tuhandeid...

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee