Eesti uudised

Tootjate lobitöö sundis tarbijad juba aastaid maksma taastuvenergia eest ülemäärast raha  (25)

Andres Põld, 19. märts 2013, 07:08
TUULEVESKIVÕITLUS: Kalli taastuvenergia tootjad maksavad oma kõrgete toetuste jätkumiseks tehtava lobitöö kinni sellesama raha eest, mis nad on elektritarbijatelt saanud. Foto: Teet Malsroos
Kohtusse minnes saaksid kaks korda mõistlikust kõrgemat tasu maksnud Eesti elektritarbijad võidu ja enammakstud summa tagasi rahakotti tagasi

Taastuvenergia tootjate lobitöö on loonud Eestis olukorra, kus inimesed maksavad igakuiselt nn taastuvenergia tasu väidetavalt kaks korda rohkem kui neilt oleks olnud põhjendatud küsida. Kui mõnel Eesti elektritarbijal oleks raha ja viitsimist kohtus käia, saavutaks ta suure tõenäosusega viimaste aastate jooksul enammakstud raha tagasimaksmise.

Majandusministeerium on juba aastaid võidelnud selle nimel, et alandada aastaid tagasi riigikogu kehtestatud taastuvenergia tootjatele makstavaid toetusi, mis omakorda tulevad tavatarbija taskust.

Mis veel kummalisem – sellisel toetamise skeemil puudub Euroopa Komisjoni poolne riigiabi luba. Veidrat olukorda möönab ka minister Juhan Parts.

"Kui 2007. aastal see seadus vastu võeti, siis millegipärast jõustati seadus ilma et riigiabiluba taotleti," tõdeb Parts. "Nüüd, kui meie hakkasime seda olukorda vaatama ning analüüsima, et mis mõju on olnud nendel taastuvenergia tasudel, siis me leidsime, et seal on kõvasti ülekompenseerimist."

Nimelt peab taastuvenergia tasu olema seotud elektrituru hinnaga ehk kui turuhind tõuseb, taastuvenergia tasu alaneb. Ja teiseks, ei tohi olla ülekompenseerimist investeerijale. Õhtulehele on kinnitatud, et taastuvenergia tootjate marginaalid on kohati kuni kaks korda kõrgemad kui oleks mõistlik. Teisisõnu tähendab see seda, et tarbijad on maksnud tuule või mis iganes rohelise elektri tootjatele rohkem raha kui oleks olnud mõistlik ja Euroopa reeglitele kohane.

"Õige on tõesti see, et tänasel skeemil riigiabiluba ei ole ja sellele me oleme tähelepanu juhtinud, palunud rahandusministeerium hinnangut, et kas tohib taastuvenergiatasu võtta," märgib minister. Samas lisab Parts, et temal ei ole volitusi öelda, kas taastuvenergia tasude võtmine on seaduslik või mitte.

Kohtus oleks vaja aega ja raha

"Me teame, et ettevõtjate jaoks, kes on sinna investeeringud teinud, peab see [taastuvenergia tasude võtmise seaduslikkus] olema õiguslikult täiesti selge," selgitab minister, et Elering või siis rahandusministeerium ei saa ühepoolselt taastuvenergia tasude maksmist lõpetada. "Siin on teatud vaakumiseisund," möönab minister. "Seda teavad ka investorid, peaks teadma ka tarbijad, ja minu arvates sellepärast on oluline, et elektrituru seaduse muutmise seadus võetakse riigikogus kiiresti vastu."

Rahandusministeeriumi kommentaar on napp: põhimõtteliselt pooldame elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõuga kavandatud taastuvenergia toetuste süsteemi ümbervaatamist lähtuvalt konkurentsiameti tehtud elektrituruseadusega kehtestatud toetusmeetmete analüüsist.

Kas siis tarbijad peavad seda taastuvenergia tasu maksma või ei? "Kui arve peal on ja kui ei ole õiguslikult öeldud, et taastuvenergia tasud on ebaseaduslikud, siis need arved on legaalsed," kostab Parts.

Ühe nimetatud teemaga väga kursis oleva ametniku sõnul on rohelise energia tootjate lobitöö olnud seni nii võimas, sellepärast taastuvenergia tasud ongi sellised nagu nad on. "Nende võimekast lobitööst annab aimu ka see, et nad on ju ise ka hiljem tunnistanud, et ostsid riigikogult selle seaduse," räägib tundmatuks jääda soovinud ametnik.

Aga mis siis saaks, kui keegi tarbija nõuaks nüüd rohelise elektri eest enammakstud raha kohtu kaudu tagasi? "Ma olen kindel ja me oleme seda ka omavahel rääkinud, et see inimene võidaks selle kohtuskäigu. Aga selleks on vaja raha ja aega ja viitsimist," märgib ametnik. Nimelt peaks ilmselt palkama suure advokaadibüroo mitu võimekat juristi, kes kliendi läbi kogu kadalipu suudaksid viia, lisab ta.

Võitlus käib suurte summade peale

Nüüd on Eesti riigil valik, kas esitada praegu kehtiv seadus riigiabiloa saamiseks või teha uus seadus. Praegu on valik langetatud viimase variandi kasuks, sest uus taastuvenergia tasude süsteemi reguleeriv elektrituru seaduse muutmise seadus on riigikogu menetluses. Millal see võiks valmis saada ja millised need tasud siis saavad olema, on teadmata, sest seaduse ümber askeldab palju erinevaid huvigruppe. Eelnõu võimaldab riigikogus heaks kiitmisel alandada elektritarbijate tootjatele makstavat taastuvenergia tariifi ca 15–20%.

Mullu varasuvel olid oma erimeelsusi rohelise elektri toetamise teemal valmis lausa kohtu kaudu sirgeks vaidlema tasude alandamist nõudev Parts ja nende säilimist tuliselt pooldav reformierakondlasest keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.

Võitlus käib suurte summade pärast. Taastuvenergia toodang oli 2011. aastal Äripäeva andmetel Eesti elektritarbimisest koos elektrijaamade omatarbega 12,9%, võrreldes aastataguse ajaga 3,2% rohkem. See suurendas taastuvenergiale makstavaid toetusi 57,2 miljoni euroni, mis tähendab toetatava taastuvenergia mahu 40% suurenemist.

Taastuvenergia toetused maksab kinni elektritarbija – kuni aasta lõpuni on taastuvenergia tasu koos käibemaksuga 1,04 eurosenti kilovatt-tunnilt.

Majandusministeerium on soovinud vähendada toetusi ja teha seda tagasiulatuvalt. Selle vastaste põhiargumendiks on olnud nn õigustatud ootuse printsiip: tootjad tegid investeeringuid paikapandud tariifidest lähtudes ning uute määrade kehtestamine võib tähendada mõnele suuri raskusi või koguni hävingut.

Taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiale on tänavu ette nähtud toetuse suuruseks 58,887 miljonit eurot, tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia toetuseks aga 5,798 miljonit eurot. Taastuvenergia toetuse summad jagunevad järgmiselt: 43% kulub tuulikute toetamiseks, 38% biomassist enam kui 20 MW võimsusega jaamade toodetud elektrienergia toetamiseks, 19% aga hüdrost, prügist ja mustast leelisest ning biomassist väikeste elektrijaamade toodetud elektrienergia toetusteks. Allikas: Elering

Keskmine tarbija võiks tagasi nõuda 104 eurot

Keskmine Eesti eratarbija kasutab elektrit umbes 300 kWh kuus. Taastuvenergia tasu sellelt on 3,49 eurot. Keskmine eratarbija maksab seega aastas taastuvenergia lisatasu 41,88 eurot aastas. Kui eeldada, et õigustatud oleks poole väiksema summa küsimine, võiks keskmine tarbija kohtu kaudu tagasi nõuda 20,94 eurot aastas. Viie aastaga on summaks kogunenud 104,70 eurot.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee