Rääkides andmekaitsest, ütles president Ilves, et me oleme liiga kinni vanas mõtteviisis, kus tuntakse hirmu valitsuse kui "Suure Venna" ees, aga ei mõisteta erasektori poolt andmekaitsele tekkivaid ohtusid, mille eest valitsus võib aidata meid kaitsta. Privaatsuse tagamisel vajame enam koostööd valitsuste ja ettevõtete vahel, rõhutas Eesti riigipea.

Küberkaitsest kõneldes meenutas ta, et küberrünnakud ei puuduta pelgalt veebisaite ja elektroonilist kommunikatsiooni, samuti ei saa eraldada rünnakuid selgelt sõjaliste objektide vastu, sest tänapäeval on kõik eluks vajalikud teenused sõltuvad infotehnoloogiale toetuvatest süsteemidest - kogu taristu on ühtlasi ka infotaristu.

Globaalse küberkaitse probleemideks on tema sõnul, et ründajat on raskem tuvastada kui tavapäraste rünnakute puhul, ning ka see, et kõik valitsused ei soovi teha küberkeskkondade vabaduse ja turvalisuse kaitsmise nimel koostööd.

Samuti tuleb seadusandlus tegelikele arengutele aeglaselt järele. President Ilves meenutas, et Euroopas on erinevate ohtude - näiteks mürgised ained jms. - puhul olemas hulk eeskirju ja seadusi, kuid küberkeskkonna kohta neid alles hakatakse looma.