Elu

Raketisaate poisid: vahel oleme teadussaate ajal korraldanud ka midagi katastroofilaadset (3)

Piret Parik, 16. märts 2013, 08:00
TAIBUD: Saate «Rakett 69» noormehed Roland Matt (vasakul) ja Reigo Kebja (paremal) ei pea 10 000 eurot kõige olulisemaks. «Saade annab väga head praktilise mõtlemise oskust ja fenomenaalseid tutvusi,» ütleb Reigo.  Toomas Tatar
"Eriti naljakad on teadussaate salvestustel olukorrad, kus üksteise mittemõistmine jõuab sellesse punkti, et toimub midagi katastroofilaadset," räägib saates "Rakett 69" võistlev Roland Matt saate salvestustest. Juhtunud on sedagi, et saateosalised on midagi põlema pannud või ära lõhkunud.

"Rakett 69" on hariv koguperesaade, kus noored peavad igas osas lahendama teadlaste antud ülesandeid. Neid hindavad kolm-neli kohtunikku ning iga saate lõpus peab üks võistlejatest lahkuma. See, kes viimasena vastu peab, saab auhinnaks 10 000 euro suuruse stipendiumi. Praegu on saatesse alles jäänud seitse noort.

Rolandi (21) õpib Tartu Ülikoolis III kursusel füüsikat. Tema sõnul on saate salvestustel juhtunud nii mõnigi äpardus. "Näiteks erinevaid materjale käsitlevas saates tekitasime klaaskaussi suure lõkke. Elektrisaates lõhkusime peegeldavate pindade saamisel klaaspurgi. Tagantjärele on naljakas ka lihtsate lahenduste kahe silma vahele jätmine: näiteks kokandussaates tegid kõik võistkonnad pikad arvutused, selle asemel, et laual veidi terasema pilguga ringi vaadata ja mõõdunõud märgata," kirjeldab ta ette tulnud möödalaskmisi.

"Mõte on tavaliselt hea, aga kuna aega on vähe ja kõigi käed värisevad, siis teostus tuleb selline sant ja lõpuks polegi asi eriti hea maiguga," võtab Roland need olukorrad kokku.

Saatesse läks ta sellepärast, et soovis näha teletöö telgitaguste põnevat elu. Saate ülesannete juures peab ta raskeks seda, et nõutakse veendumust ja konkreetsust. "Kuid üldine loodusteaduslik mõtteviis eitab seda, et 100% milleski kindel olla," teab Roland.

Ajalimiit toob huvitavad ideed

Tema arvates on tüdrukud saates üldiselt tublimad kui poisid. "Selged erinevused tulevad välja erinevate ülesannete iseloomust olenevalt. Kui on vaja rohkem planeerimist ja ehitamist, siis selles on poisid tugevamad. Tüdrukute osavus paistab aga välja just lühemate ülesannete ja igasuguste vigurite juures," arvab Roland.

Ta on rahul, et on näinud, kuidas asjad telesaates päriselt käivad, ja nii õppinud teles toimuvat paremini mõistma. "Minu arust ei ole kerge hommikul kella üheksast õhtul üheteistkümneni naeratada, eriti kui oled terve aja tegutsenud. See on hea enesekontrolli õppetund," usub Roland.

Põhikooli ja gümnaasiumi ajal osales ta korduvalt loodusteaduste ning füüsika rahvusvahelistel olümpiaadidel, millega seoses on käinud Brasiilias, Mehhikos, Küprosel ja Horvaatias. Vabal ajal mängib Roland natuke klaverit ja suupilli ning tegeleb spordiga. Lisaks on ta üks Eesti Füüsikaüliõpilaste Seltsi asutajatest ja praegu ka selle esimees.

Teine seitsmest, kes saatesse jäänud, on Reigo Kebja (22). Tema õpib Tallinna Tehnikaülikoolis III kursusel elektroenergeetikat. "Käisin neli aastat tagasi saates "Keelevägi", kus läks päris hästi, ja tulin "Rakett 69" saatesse, et saada veel üks telekogemus," seletab ta.

"Maapoiss, nagu ma olen, pean ennast rohkem praktikuks. Juba väikese poisina pidin väheste vahenditega paljud asjad ära tegema. Sealt siis ka huvi erinevate masinate ja asjade toimimise põhimõtete vastu. Kõige vähem meeldivad mulle teoreetilisemat laadi ülesanded. Reaalne asjade ehitamine, kus meil pole väga piiritletud ajalimiiti, see sobib mulle rohkem," räägib Reigo ja lisab: "Aga kui aeg pressib takka, siis tulevad väga huvitavad ideed." Samas ei oska ta kindlalt öelda, kas ta ikka jätkab tulevikus teaduslikul suunal, sest on palju tegureid, mis võivad seda muuta, näiteks sõjavägi.

Saate ülesanded teeb Reigo arvates raskeks see, et puudub kogemus. "Aga "Rakett 69" annab kindlasti väga head praktilise mõtlemise oskust ja võimaluse kooliteadmisi reaalsesse ellu edasi kanda. Samuti ka fenomenaalseid tutvusi ja väga huvitavate inimestega kohtumist, mis arendab silmaringi," räägib ta. Reigogi arvates sobivad ülesanded, kus on vaja loovat mõtlemist, rohkem tüdrukutele, aga kui on tarvis suuremaid ehitustöid teha, siis on tugevamad poisid.

Peavõit polegi oluline

Reigo on alati olnud aktiivne spordipoiss, kuigi ülikooli ajal on sport natuke tagaplaanile jäänud. Ta tegeleb lauatennisega ja sõidab maastikurattaga, ent on muuseas leiutanud ka seadeldise, mille saab ühendada jalgrattaga ning siis pedaale vändates mobiiltelefoni laadida. "Panin kokku oma huvi rattaspordi vastu ning teadmised energeetikast. Kuna mul oli reaalne mure, et telefonil sai aku kiiresti tühjaks, siis mõtlesingi lahenduste peale ja tuli selline asi välja," räägib Reigo.

Mõlemad poisid kinnitavad, et peavõidu pärast nad saatesse ei tulnud. Roland ütleb, et ei pea peavõitu oluliseks, sest ebapraktilise inimesena ei oska ta raha kasutamist planeerida ja see lihtsalt kulub kuskile. "Ma ei ole kunagi nii suurt summat käes hoidnud, tundub nagu ufonautika," mõtiskleb ta. Ka Reigo meelest pole saate peavõit põhiline, sest see summa tundub talle pigem teoreetiline kui reaalne.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee