Elu

Jürgen Rooste: maadlen eesti keeles kõige rohkem komade ja võõrsõnadega (5)

Kais Allkivi, 15. märts 2013, 06:58
Jürgen Rooste Arno Saar
"Ma olin õnneks haige nii siis, kui komasid õpiti, kui ka siis, kui võõrsõnu õpiti. Ühesõnaga – kui ma ei mõtle, siis kirjutan siiamaani kõik valesti. Pean ikka jälgima ja oma teksti alati üle lugema, muidu ei jaksa keegi kõiki noid hernesaksu säält üles otsida ja ära parandada," tunnistab eilsel emakeelepäeval Eesti Kultuurkapitali luule aastaauhinna vastu võtnud Jürgen Rooste.

Eesti Kultuurkapitali luule aastaauhind läks Maalehe kultuuritoimetajale

Maalehe kultuuritoimetajana töötav poeet Jürgen Rooste (33), kes on varem toimetanud Sirbi paberi- ja veebiväljaannet, õpetanud eesti keelt ja loovkirjutamist ning olnud põhikooli kirjandusõpikute kaasautor, sai alles eelmisel aastal tasku Tallinna ülikooli eesti filoloogia diplomi.

Seitse aastat oli ta küll endises Tallinna pedagoogikaülikoolis eesti keelt ja kirjandust tudeerinud, ent õpingud olid 2004. aastal töö kõrval soiku jäänud.

"Mul oligi enda jaoks tähtis see lõpetamine, nii-öelda paber: tööd olin ju teinud, ainepunkte kõvasti rohkem, kui ülikooli lõpetamiseks vaja, aga oli tarvis lihtsalt asjale punkt panna," põhjendab Jürgen ülikooli tagasiminekut.

"Oma õppekaardilt leidsin hunniku punkte, mis ma 1990ndatel pedas atleetvõimlemise eest olin saanud. Vaatan siin oma õllekõhtu ja mõtlen sellele nukralt," muheleb luuletaja.

"Mu lõputöö nimi oli "Vajuva vee otsinguil" ja ma püüdsin kaardistada eesti luule ja luuletaju piire – see tähendab, et millist värssi ikka veel luuleks peetakse ning kui vaba see "vaba" värss võib olla. Vaat, mulle ei meeldi, et luuleks peetakse ainult riimidega toksimist, hääs luules on tähtis hoopis miski muu," räägib Jürgen mullu kevadel kaitstud bakalaureusetööst.

Etteütlusi pidi ta viimati tegema nüüdse emeriitdotsendi Viivi Maanso loengutes.

"Sain vist kuidagi hakkama, ikka nood komad ja võõrsõnad. Aga ma olen võimeline asja ära õppima ja end kokku võtma, kui vaja," kinnitab Jürgen.

Tudengite õpetamine võttis isu ära

Jürgen on mõne aasta eest Rocca al Mare koolis ka eesti keelt ja loovkirjutamist õpetanud.

"Õpilased said küll asjale pihta. Ma ei tea, kas mina sain, aga nemad jagasid matsu ja kirjutasid hästi," kiidab poeet.

Hiljem tudengeile antud loovkirjutamise ja tekstianalüüsi loengud talle aga sama palju rõõmu ei teinud.

"Viimased aastad oli see tase ikka üsna kohutav. Kolmanda kursuse tudengeist pooled ei suuda end õigupoolest eesti keeles veidigi pikemas-sisukamas tekstis väljendada! See võtab koledasti tuju ja isu ära," kurdab Jürgen.

"Viimast loengusarja andsime koos luuletaja Kaur Riismaaga, sääl kaduski meil poole pääl igasugune inspiratsioon. Üliõpilaste ees on tagantjärele häbi, aga päris paljud neist ei suutnud üldse kirjutada ja meie ei osanud neid ka tolle väikse kursusega sellele rajale juhatada. Aastaid aluspõhja ehitamist on ikkagi tegemata. Ja ma ei tea, miks!" laiutab ta käsi.

Kuivõrd kummitab teda raamatuid, lehti ja subtiitreid lugedes niinimetatud filoloogi kiiks? Jürgen ei salga, et konarlik sõnastus, kantseliit ja kehv tõlge ärritavad teda.

"Asi polegi niivõrd vaid õigekirjavigades, vaid koledates, lohakates keelendites, ametnikumõtlemises ja ka tõlkevigades." Enda sõnaseadmisele pöörab ta mõõdukat tähelepanu ka vestluses: "Kui tuleb sisse viga, mis on tõesti viga, siis ikka parandan oma pääs või ka kõva häälega asjakese ära."

Samas hindab Jürgen kõrgelt isikupärast keelekasutust. "Äge on see, kui keelt mõnusasti pöördes kasutatakse. Ja kui keskil on miski murdevigur keeles sees või muu oma nõks," selgitab ta. "Ma ei salli keelestalinismi nagu nõukogude ajal, kui lastel keelati vahetunnis omavahel võru või saare keelt rääkida, või nagu on tänasel Venemaal, kus õpetajad kargavad soomeugri lastele pääle, kui nood omavahel omas keeles asja ajavad. See on vastik!"

Mullu ilmunud luulekogude "Laul jääkarudest" ja "Higgsi boson" eest luulepreemia pälvinud Jürgen Rooste on üks Eesti Kultuurkapitali kirjanduse aastaauhindade laureaate, keda eile pärastlõunal Tallinnas Gloria restoranis pidulikult autasustati.

Ilukirjandusliku proosa auhinna võitis Rein Raud romaaniga "Rekonstruktsioon", esseistika auhinna Marek Tamm esseega "Monumentaalne ajalugu", vabaauhinna Lauri Sommer Võrumaa-ainelise teosega "Räestu raamat", näitekirjandusauhinna Martin Algus näidendiga "Kontakt" ning laste- ja noorsookirjanduse auhinna Jaanus Vaiksoo lasteluulekoguga "Supipotikarneval".

Tõlkepreemiad läksid Märt Väljatagale Wystan Hugh Audeni kogumiku "39 luuletust ja 5 esseed" inglise-eesti tõlke eest ning Jouko Vanhanenile Indrek Hargla põnevusromaani "Apteeker Melchior ja Rataskaevu kummitus" eesti-soome tõlke eest.

Venekeelse autori auhind sai osaks Gohar Markosjan-Käsperile romaani "Memento mori" eest, artikliauhind Tiit Hennostele artikli "Elu ja kirjanduse piiril. Suhtlemine Oskar Lutsu "Kevades"" eest.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee