Eesti uudised

Kinnisvaraunistuse müüjad kohtukulli all (10)

Juhan Haravee, 13. märts 2013 06:59
KAASAAITAJA TÕNIS HAAVEL: «Keeleliselt saan aru, sisuliselt mitte. Pole süüdi!» Foto: Tairo Lutter
"Siin kohtumajas mõistetakse ka moosivargaid süüdi. Milles siis nüüd asi on?!" põrutas riigiprokurör Steven-Hristo Evestus eile Harju maakohtu koridoris välja, mis südamel. Eesti kohtus tehakse ajalugu – investeerimiskelmuse pärast polevat meil veel kedagi süüdi mõistetud.

Kas Aserbaidžaani unistust müünud mehed on esimesed?

Samal teemal

Pärast paari edutut katset algas teisipäeval Harju maakohtus kriminaalasja kuulamine Erki Piirsalu, Tõnis Haaveli, Harles Liivi, Šarunas Skyriuse ja AS GILD Financial Advisory Services’i vastu esitatud süüdistuses ehk siis lühidalt selles, et majandustegevuses osalev isik saab investeeringu tänu üldsusele suunatud teabes esitatud valeandmetele.

Süüdi mõistmise korral ootab karistusena kas rahatrahv või kuni viieaastane vangistus. Juriidilise isiku puhul piirdutakse mõistagi vaid rahalise karistusega

Riigiprokurör Steven-Hristo Evestus, kellel lasub süüdistuse esitamise ja kaitsmise raskus, rõhutas eile kohtusaalis korduvalt, et juriidilises praktikas on tegu üsna erakorralise juhtumiga. Kriminaalasi algatati endise rallimehe kui süüdistatava ja kuriteo täideviija Erki Piirsalu avalduse põhjal. Tõnis Haavel ja Harles Liiv, keda ta luhtunud investeerimisprojekti parimatel päevadel piiritult usaldas, on asjas vaid kaasaaitajad.

Nii prokuröri kui ka kaitsjate sõnul pole investeerimiskelmuse kvalifikatsiooni puhul võimalust toetuda eelnevale kohtupraktikale. Seda pole. Seega seisab ees pretsedendi loomine. Prokuröri visandatud plaani kohaselt jõutakse kelmuse lahkamisega lõpule paremal juhul augusti lõpus.

Imeline pakkumine

Vastavalt süüdistusele korraldas AS GILD Financial Advisory Services (GILD FAS) 2007. aasta 18.–26. juulini kinnise võlakirjade emissiooni kogumahuga

16 500 000 eurot. Võlakirjade emiteerimine lasus firmal OÜ Seaside Residence Baku (SRB), mille juhatuse liige oli 2006. aasta detsembrist kolme aasta jooksul peasüüdistatav Erki Piirsalu. Investeerimisidee eesmärgiks oli koguda raha omandamaks Aserbaidžaani pealinna Bakuu lähedal Mardakan-Šuvalani külas 147 ha merelähedast maad, kehtestada sellel detailplaneering, ehitada välja infrastruktuur ning seejärel kõik kasudega maha müüa.

Investoritele lubati muinasjutulist kasumit.

Ettevõtmine lükati suure hurraaga käima ja investorid ei jäänud tulemata. Ärimees Hans Luik märkis oma firma HHL Rühm nimele 3000 võlakirja kolme miljoni euro väärtuses. Marcel Vihmann panustas kogunisti neli miljonit. Kohtualustel pole kahju ka oma rahast – 3,3 miljonit pannakse mängu omalt poolt.

Vajalikul hetkel sündisid firmad, mille ainuke eesmärk oli teenida ahvatleva äriplaani õnnestumist. Liikusid miljonid nii traate mööda kui ka kohvrites, sõlmiti lepinguid ja laenati raha juurde – kõik ülikasumite nimel. Juba alguses kaasatakse projekti ärivaistuga leedukaid nii investoriteks kui ka nutikate rahapööritajate rolli. Mõistagi ei saadud läbi Kaspia-äärsete partnerite abita.

Kuigi Aserbaidžaani toimetati 14 miljonit dollarit ja 300 000 eurot, hakkas muinasjutuline äriplaan mingil hetkel kiiva kiskuma.

Bakuud paljakäsi ei võta

2008. aastal teatas emitent SRB, et 147 ha maa soetust Mardakan-Šuvalanis ei saatnud edu. Väidetavalt soovis olümpiamängudele hammast ihuv Bakuu seda kasutada sihtotstarbelise reservmaana, mis on käibest välja arvatud. Investoreid teavitati võimalusest hankida 64 hektarit asendusmaad, mis peagi kuivas 53 hektarile, ning seegi on praeguse seisuga sealse omavalitsuse omandis.

Kui kelmuses süüdistatav Piirsalu esitas omandi vormistamiseks dokumendid kohalikule omavalitsusele, tekkis tõrge, mis olevat seotud muutunud poliitilise olukorraga. Linnavalitsusest vastati Piirsalule, et lõplik vormistamine on seotud tehniliste küsimustega.

Sisuliselt olid aga investorid oma miljonitest ilma jäänud ja ahvatlevad rannikuäärsed hektarid ikka aserite lahkes omanduses.

Erki Piirsalu jätab oma süü või süütuse kohtu otsustada. Abimehed Haavel ja Liiv tunnistavad nagu ühest suust, et saavad küll aru, milles neid süüdistatakse, ent ei tunnista end kelmuses süüdi.

Vaheajal avaldab prokurör Evestus kohtukoridoris nõutust, miks ülisuure kahju põhjustanud mehed soovivad veest kuivalt välja tulla. "Siin kohtumajas mõistetakse ka moosivargaid süüdi. Milles siis nüüd asi on?!" põrutab süüdistaja, mis südamel.

Istungi teisel päeval hakkab esimesena ütlusi andma üks suurkannatanutest, ärimees Marcel Vihmann.

Samal teemal

12.12.2016
Ukraina võimud vahistasid Eesti ärimehelt väljapressijad
30.05.2014
Gildi investeerimiskelme karistati šokivangistuse ja miljoniliste kahjusummadega
12.04.2013
Investeerimiskelmuse ohver: lootsime kõik kullamägesid