Elu

Uus Testament, ja setu keeles?! (5)

Jaanus Kulli, 16. veebruar 2013, 07:59
SETO ASJA AJAJA: Ennekõike Seto Instituudi tegevjuhi Ahto Raudoja eesvedamisel ja initsiatiivil saab tänavu teoks kolmeteistkümne setokeelse trükise ilmumine.  Teet Malsroos
"Kui palju see projekt maksma läheb, sellest ma väga rääkida ei tahaks," ütleb Seto instituudi tegevjuht Ahto Raudoja, kelle eestvedamisel ja initsiatiivil ilmub tänavu 13 setokeelset teost. Neist esimene – setokeelne evangeelium – ongi juba raamatulettidele jõudnud.

"Kuna see pole kasumlik üritus, pole ka rahastaja selle avalikustamisest väga huvitatud," jääb Raudoja ettevõtmise rahalise poole pealt napisõnaliseks. "Nii palju võib vaid öelda, et kõik need raamatud ilmuvad Setomaa Valdade Liidu toel. Nii et seda projekti ei toetata Setomaa kultuuriprogrammist," rõhutab ta.

"Seega võib öelda, et see projekt Eesti riigi poolt setodele eraldatud raha ära ei võta," muigab Raudoja.

13 setokeelset teost – seda on rohkem, kui kunagi üldse on setokeelset kirjandust läbi aegade ilmunud. Esimese vabariigi ajal nägi ilmavalgust kolm arvestatavat raamatut: evangeeliumi esimene trükk, lugemik 1922. aastast ja lugemik 1924. aastast alapealkirjaga "Kodotulõ" (nende sisuks oli suuresti Akadeemilise Emakeele Seltsi inimeste tõlgitud lood setodele, nagu peatükid Kalevipojast või lugu Koidust ja Hämarikust).

Seto keelt mõistab üle 12 000 inimese

"Kuna käimas oli eestistamise periood, arvestati ennekõike nende setodega, kellest pärast Vabadussõda said Eesti Vabariigi elanikud ning kellele püüti anda aimdust Kreutzwaldist ja Faehlmannist," selgitab Raud-oja toonast kirjastamispoliitikat.

"Nõukogude ajal setokeelseid raamatuid välja ei antudki," toob projektijuht välja kurva tõdemuse. "Teise vabariigi ajal on ilmunud vaid üks muinasjutukogumik, mõned käsitöö- ja naljandiraamatud," oli setode senine raamatubilanss taasiseseisvunud Eestis.

Mullusügisese rahvaloendusega sai selgeks, et umbes

12 500 inimest väitsid end mõistvat seto keelt. "Võib-olla see arv on üle paisutatud, aga võib olla ka mitte," ütleb Raudoja. "Igatahes on see hulk päris suur. Sellest lähtuvalt oleme arvestanud, et need raamatud võiksid ilmuda tiraažiga 800. Kui mingi asi läheb väga hästi, saab alati juurde trükkida. Kindlasti tuleb teatud asju rohkem – nagu näiteks "Kuningriigi album", mis on lausa märgilise tähendusega teos. Nii saab tänavu 20 aastat Seto Kuningriiki, aga ühtegi trükist selle kohta pole ilmunud tänase päevani. Pealegi oli selle taga tohutu töö – korjata kokku kogu kuningriiki puutuvad materjalid. Sest tuleb rõhutada, et see pole pelgalt fotoalbum, vaid väga tiheda faktilise materjaliga teos," rõhutab Raudoja.

Nooredki räägivad seto keelt

"Samuti on märgilise tähendusega Jakob Hurda "Setu raamat," mille käsikiri oli aastakümneid kirjandusmuuseumis tallel, ja selle kommenteeritud ja tõlgendatud trükis ilmub alles nüüd. Eeldatavalt tuleb rohkem trükkida ka laulikuid, kus on sees nii rahva- kui autorilaulud, mida saab kuskil lõkke ääres laulda."

Ahto Raudoja sõnul aitab käivitatud projekt seto keelt kahtlemata veelgi enam propageerida ja kõnelejates kinnistada. "Kuigi juba on tekkinud teatud stabiilsus: enam ei häbeneta seto keeles kõnelda ja kõnelevad nii noored kui vanad. Mis tähendab, et madalseis on möödas. Paarkümmend aastat tagasi oli seis, just nooremat rahvast arvestades, päris nigel, aga nüüd kõnelevad omavahel ka noored, mida varem võis väga harva kuulda. Tänu kirjasõnale võiks see asi nüüd veelgi elavamaks muutuda," usub Raudoja.

Peale rahulolu raamatute ilmumisega on ta oma sõnul äärmiselt rahul ka nende kujundusega. "Teoste kujundamiseks korraldasime konkursi, mille võitis Agnes Ratas. Tema idee oli kujundada raamatute seljad autentsete seto mustritega. Kujunduses on kasutatud seto pyhaserättide ja päälinikuotste mustreid. Nii et ükski muster pole siin stiliseeritud. On teada, et see on just sealt külast selle inimese kootud muster, mis ühe või teise raamatu seljale saab. Samas on autentsed ka värvid. Et mida heledam ja geomeetrilisem, seda vanem muster. Nii et on konkreetne muster ja konkreetne lugu selle taga," ütleb Raudoja.

Kõiki raamatuid saab Raudoja sõnul ette tellida. 13 raamatu eest tuleb välja käia 45 eurot. Koos kojusaatmisega. "Mis tähendab, et inimesed saavad selle pooltasuta – kui saatmiskulu maha arvata, tuleb ühe raamatu hinnaks euro või kaks. Selles mõttes on see pigem selline missiooniprojekt," ütleb Seto Instituudi tegevjuht Ahto Raudoja lõpetuseks.

Tellimise kohta saab infot seto instituudi kodulehelt www.setoinstituut.ee

Seto kirjavara

2013. aastal ilmub raamatusarjas "Seto kirävara":

"Mi Issändä Jeesusõ Kristusõ pühä Evangeelium",Matteusõ, Markusõ, Luukasõ ja Johannõsõ kirotõt. Neli setokeelset evangeeliumi. Teine parandatud ja täiendatud trükk. Esmatrükk pärineb aastast 1926.

Vabarna Anne "Peko" ümberjutustus. Andres Kalkuni ümberjutustus eeposest "Peko". Mõeldud nii väikestele kui ka suurtele lugejatele. Raamatut illustreerivad

Mauno Pekose fotod. Mauno Pekonen tunnistati 1996. aastal Seto kuninga pildimeistriks.

Merca luulõtusõ’. Kuulsa seto soost näitlejanna Merle Jäägeri esimene setokeelne luuleraamat.

Seto-võro keeline laulik. Siia on koondatud nii rahvalikke kui ka autorilaule, mida on mõnus üheskoos laulda. Käepärane abimees igaks elujuhtumiks.

Jakob Hurda "Setu raamat". Eesti Rahvaluule Arhiivis leiduvate J. Hurda käsikirjade põhjal koostatud raamat, mis sisaldab seni trükis avaldamata materjale seto kalendrist, kombestikust, setokeelsetest nimetustest ja palju muud põnevat.

Kunigriigi sõnolistõ antoloogia. Seto kuningriigi päeva üheks olulisemaks osaks on sõnoliste võistlus. Selles raamatus on kuningriigipäeval üles astunud sõnoliste laulud, mis võistluste ajal kirja pandud või linti võetud.

Töganitsa Höödö, Alatarõ Hippo ja tõsõ’; Hermann Julius Schmalzi jutu’. Isevärki seto-võro kirjamehe ja elukunstniku poolt XIX sajandi lõpul ja XX sajandi algul kirja pandud lood setode elust ja juhtumistest. Esimest korda korraga kaante vahel, koos kommentaaridega.

Seto lugõmik. Lastele ja noortele mõeldud jutukogumik, mille aluseks on "Seto lugõmik I" (1922), "Kodotulõ’: Seto lugõmiku II osa" (1924), samuti 2009. aastal Setomaa Valdade Liidu poolt välja antud lugemik.

Seto luulõantoloogia. Ülevaade setokeelsest luuleloomingust läbi ajaloo.

Tõnissoni Manni eloluulidsõ’ laulu’. Ilusaid ja huvitavaid lugusid Maria Tõnissoni loomingust.

Vanahundi Höödöri ilosa’ ja pogana’ jutu’. Hea jutumehe (Feodor Vanahunt) ja noore üleskirjutaja (Maria Podrjätsikov) koostöös sündis mitu vihikutäit jutte –uuemaid ja vanemaid, ilusamaid ja hirmsamaid, mis Eesti Rahvaluule Arhiivis on oma aega oodanud.

"20-aastaganõ Seto Kunigriik". Seto Kuningriigi album. Raamat võtab sõnas ja pildis kokku senised 20 kuningriigipäeva ning aitab meenutada, kes sai sootskaks, kes meistriks ja palju muud põnevat.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee