Eesti uudised

Mida muuta, et elektriautode kiirlaadijad vastaks eurostandarditele? (9)

Kaarel Tigas, 11. veebruar 2013, 07:05
HETKEL KASUTU: Foto ürituselt, kus Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas tutvustas tulevast laadimissüsteemi. Fotol on kasutult laadija küljes rippumas Combo2 laadija otsik, sest seda pole kuhugi ühendada, samas kui CHAdeMo otsik oli ühendatud fotol oleva Nissani külge ning tavalaadija juhe Renault’ elektriauto külge, mis fotole ei mahtunud. Foto: EUROOPA KOMISJON
Teade, et Euroopas kaalutakse teistsuguste kiirlaadijate kasutuselevõttu, pani rõõmust kilkama kõik need, kes elektriautode programmi skepsisega suhtunud ja ei hooli sellest, et praeguseks on Eesti ametnike kätte kogunenud kompetents, mis muudab nad väärtuslikuks terve Euroopa kolleegide seas.

"Miks jälle mingid standardid ja pistikud, tahan elada rehielamus, kartulit kõblata ja jõuluajal oma laudast sea maha lüüa ning lihtsalt pereelu elada. Ilma et mul kukil istuks elektrimüüja või maksuametnik või kaupmees, kes päevast päeva omakasu nimel mulle midagi täiesti ebavajalikku pähe üritab määrida," ahastab kolleeg, kui kuuleb, et järjekordne meil kasutatav pistikupesa, seekord elektriauto oma, ei tarvitse kellegi ärihuvide pärast varsti enam kuhugi kõlvata.

Just selline oht ripub praegu Eesti kohal. Kui muu Euroopaga võrreldes ei tea me kiirlaadijate süsteemist suurt midagi, siis Kredexi ELMO programmi juht Jarmo Tuisk teab sisuliselt kõike. Nii on ta viimasel ajal pidanud oma kogemusi jagama nii taanlaste kui hollandlastega, kel samuti kiirlaadimisvõrgustik arendamisel, kui prantslastega, kel plaanitavate eurostandarditele mittevastav, niinimetatud aeglase laadimise võrk püsti on pandud.

Miljonid ümberehitusele

Süsteemide nimed, jaapanlaste tehtud CHAdeMo (on meil kasutusel) ja sakslaste prototüübi kujul olemasolev Combo2 ei ütle just väga palju. Tuisk selgitab, et meil kasutatav süsteem oli valimise hetkel ainus, mis reaalselt töötas ning seda kasutavad autod olid koos Kredexi toetusega ainsad, mis meie potentsiaalsetele ostjatele arvestatavas hinnaklassis.

Niinimetatud sakslaste standardile vastavaid autosid hakkavad vähemalt esialgu tootma BMW, Audi ja Mercedes-Benz – autod, mis vaid vähestele eestlastele praegugi uuena on taskukohased. Kusjuures ainsana kolmest peaks selle aasta lõpuks esimese seeriatootmiskõlbuliku auto valmis saama BMW.

"Ilmselt tähendaks muutus täiendava pistiku lisamist meie 163 laadijast koosnevale kiirlaadimisvõrgustikule. Praeguste laadijate hooldaja ja paigaldaja ABB on hinnanguliselt rääkinud neljast miljonist eurost, mis ümberehitustööd maksma võiks minna," ütleb Tuisk. Võimalik standardi kehtestamine tähendaks veel ka lisaelektroonikat kapis, sest laadija kaablit pidi liigub ka info, mida seade autolt saab, lisab ta.

Just infovahetus ongi see, mille pärast lihtsalt talupojaloogikaga lähenedes mingit suvalist "üleminekupistikut" kasutada ei saa, sest mitmete standardite puhul liigub erinevas "keeles" info. Kuna Combo2 tehnoloogiat pole keegi reaalselt veel praktikas kasutanud, jääb Tuisk vastuse võlgu, kas tulevikus siiski keegi suudab piisavalt turvalise üleminekukarbi välja mõelda. "Eelkõige võiks võimalike üleminekute ja ümberehituste puhul olla kannatajaks pooleks auto, laadijasüsteem on ses suhtes hästi kaitstud," ütleb spetsialist.

Turvalisus, et autod ei põleks

"Samas prantslastele valmistab hoopiski muret tavalaadimispistik. Meie laadimispunktidel on see sama, mis plaanitaval standardil, nendel aga on teistsuguse pistikuga üüratu suur tavalaadijate võrk välja ehitatud," räägib Tuisk. Nimelt plaanitakse standardiseerida ka tavalaadimissüsteem, sest võimas väljund, mille abil saab akud täis laadida kuni seitse korda kiiremini kui seinastepslist, vajab ka turvalisemat pistikut.

"Põhimõtteliselt on eesmärk turvalisus, et majad ja autod maha ei põleks," lisab Tuisk. Ta toob näite, et USAs müüdavat elektri Ford Focust on võimalik täis laadida tunni-paariga, kui enamiku meil müüdavate elektriautode tavalaadimise aeg on 7–8 tundi. Siinkohal ei määra laadimisaega mitte laadija võimekus, vaid auto võimekus pakutavat energiat vastu võtta.

Niisiis tavaline, kodusest seinastepslist laadimine ja selleks sobiv juhe saab suure tõenäosusega tuleviku elektriautodel olema hoopis osaks juurde ostetavast lisavarustusest.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis vastutab laadijaid puudutava valdkonna innovatsiooni talituse eest peaspetsialist Kristiina Kitsik. Minister Juhan Partsi ja ametnike tööle saame anda hinnanguid alates hetkest, kui Eesti on oma kompetentsi kasutades kujundanud lõplikud, ametlikud seisukohad ning minister need juuni algul Dublinis euroliidu transpordiministrite kohtumisel esitab. Siis näeme, palju meie arvamuse ja huvidega arvestatakse.

"Tegemist on umbes sellise situatsiooniga, kui Eesti ujujalt küsitaks, mis tunne on rahvusvahelistel võistlustel starti minna koos Michael Phelpsiga. Taolistes teemades kaasa rääkida on eestlastele harukordne juhus ja partnerid, kellega seda tehakse, on väga väärikad. Tunne on kindel, sest teame, millest kõneleme," selgitab isegi iga päev elektriautoga sõitev Kitsik. Eesti laadimissüsteem toetab hetkel reaalselt kasutusel olevaid autosid ja ka lähitulevikus Eesti turule lisanduvaid autosid.

Paigaldatud kiirlaadijaid kasutatakse üle riigi aktiivselt. Võimalik standardimuutus ei tähenda, et olemasolevat võrku kasutada ei tohiks. Kitsik rõhutab, et olemasolevate laadijate ehituseks pole kasutatud maksumaksja raha, see on saadud saastekvoodi müügist, mis katab ka laadijate hoolduskulud 2017. aastani.

Kallas: Eestile on kasulik ühtne Euroopa standard

"Eesti kiirlaadimisvõrk ei muutu kindlasti kasutuks. Euroopa Liidu (EL) ülese laadimistaristu standardi kehtestamine ei keelusta olemasolevat taristut ega sunni liikmesriike või ettevõtteid seda ümber ehitama," ütleb Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas. "ELi ülese standardi kehtestamise mõte on anda nii tööstusele – autotootjad, laadimistaristu tootjad ja arendajad kui ka tarbijatele kindlus tuleviku osas, et anda huvigruppidele investeerimiskindlus," lisab ta. Kallase sõnul sõltub kõik ELi nõukogu ja Euroopa Parlamendi läbirääkimistest ning tulemusi ei ole võimalik ennustada. Praeguse Type 2 aeglase laadimise standardi kasuks on otsustanud Euroopa autotootjate assotsiatsioon (AECA), mille liikmeks on lisaks teada-tuntud Euroopa juurtega automarkidele veel ka siinmail autosid tootvad Hyundai ja Toyota kontsernid. Combo2 standardi pistik ühilduks Type2 aeglase laadija pistikuga, mis võimaldaks nii kiiret kui aeglast akulaadimist sama pistiku abil.

Kuidas plaanib Kallas Eesti huve kaitsta? "Ühtne elektriautode laadimisstandard on ka Eestile kasulik ning Eesti huvides. Eesti on äärmiselt avatud turuga riik ning barjäärideta ELi siseturg on Eesti üks olulisemaid prioriteete ELis," ütleb Kallas.

Euroliidu plaanid laadijate osas Eestile ebamõistlikud?

Euroopa Komisjoni lühimemo kohaselt peaks Eestis olema aastaks 2020 paigaldatud 1000 kiirlaadimispunkti. Jutt käib vaid avalikest laadijatest. Direktiivist ilmneb aga täpsemalt, et Eestil oleks kohustus paigaldada selleks ajaks suisa 12 000 nutikate mõõdikutega varustatud laadimispunkti, millest 1000 oleks avalikus kasutuses.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee