Kommentaar

KOMMENTAAR | Euroliidu uus asüülipoliitika on Eestile kahjulik (17)

Kristiina Ojuland (Euroopa parlamendi saadik, Reformierakond) , 7. veebruar 2013 09:14
Kristiina OjulandFoto: Mihkel Maripuu / Postimees
Sisepoliitiliste pingete tõttu on viimasel ajal paljud olulised teemad jäänud kajastamata. Üheks selliseks on EL-i asüülipoliitika reform, mis on jõudmas oma lõppfaasi.

Seadusandlik pakett, mis omab märkimisväärset tähtsust kõikide liikmesriikide jaoks, kujutab endast põhimõttelisi muudatusi senises pagulaste vastuvõtmise ning nende eest vastutamise praktikas.

Alustuseks teen kohe selgeks, et asüüli all pean silmas poliitiliste põgenike taotlust leida endale turvaline elukoht riigis, kus inimese elu ja tervis ei ole ohus rassilistel, usulistel või rahvuslikel põhjustel, poliitiliste veendumuste või teatud sotsiaalsesse rühma kuulumise tõttu.

Oleme ise seda ajaloos läbi elanud ja jääme alati tänulikeks nendele lääneriikidele, kes andsid võimaluse II maailmasõja keerises eestlastele ellu jääda ning alustada uut elu Rootsis, Kanadas, USAs, Austraalias, Lääne-Saksamaal või mujal.

Teisest maailmasõjast alates on palju vett merre voolanud ja Euroopa tundmatuseni muutunud. Paremaks, avatumaks, demokraatlikumaks, kus iga inimese vabadused on kaitstud seadusega, vaatamata tema rahvusele, rassile või päritolule.

Euroopa kui immigrantide unelm

Samal ajal kui USA on ammu minetanud oma imago kui immigrantidele avatud maa, on Euroopa muutunud igasuguste sissetungijate unelmatemaaks. See on seotud sellega, et paljud Euroopa riigid võtavad asüülitaotlejaid vastu liiga kergekäeliselt.

Paraku tuleb aga enamik neist siia lihtsalt paremat elu otsima ja ei liigitu kuidagi asüülitaotleja definitsiooni alla. 

Paljud on puuduliku haridusega ja ainus soov on saada ükskõik mis viisil euroopaliku sotisaalpaketi peale. Ümberasujate vool Euroopasse on aastakümnete jooksul ületanud igasugused tervele mõistusele alluvad piirid.

Sisserändajate osakaal EL töötute hulgas on keskmiselt poole suurem EL kodanikega võrreldes ning paljudel neist ei ole plaaniski tööd leida.

Belgias näiteks saavad nad nautida kopsakat igakuist toetusraha ning lisaks muid sotsiaalseid tagatisi: lastele lasteaiad ja kooliharidus, täiskasvanutele  koolituste, keeleõppe, eluaseme toetused jms.

Sisserändajate arv on tänaseks jõudnud sellise piirini, kus nad on hakanud tunnetama märkimisväärset võimu ning seda oleme näinud üle Euroopa erinevate sotsiaaltoetuste kärpimise tagajärjel. Endisaegsed naljad sellest, kuidas Aafrikast pärit tudengid Moskvas Lumumba ülikooli ühiselamutoa põrandale lõket tegid, on tänase Pariisi kortermajas reaalsus. Autode süütamisest rääkimata, isegi sellises Euroopa nukulinnas nagu Strasbourg.

Eestis lohutame end endiselt mõttega, et asüülitaotlejad siia veel väga ei tungi. Põhjuseks peale külma kliima on väiksed sotsiaalsed toetused ning range immigratsioonipoliitika. 2012. aasta veebruari seisuga oli Eestisse tehtud varjupaigataotluste arv kokku 301.

Nendest on riik andnud pagulasstaatuse 55-le inimesele. Prantsusmaale tehti üksnes 2011.aastal 57 335 taotlust, millest 10 740 ka rahuldati. Suurbritannia andis 2011. aastal asüüli 14 360 immigrandile. Arvestades, et enamik neist toob kaasa ka oma perekonna, siis need numbrid on tohutud.

Asüülitaotlejaid hakatakse riikide vahel jagama

Miks ma sellest kõigest kirjutan? Aga sellepärast, et praegu on Euroopa Liidus vastuvõtmisel uued määrused ja direktiivid, mis keskenduvad asüülitaotluste läbivaatamise protseduuride ning tingimuste muutmisele.

Suurim ning tähtsaim muudatus on ühise asüülitaotlejate jaotussüsteemi loomine, mille kohaselt tahetakse hakata liikmesriikide vahel asüülitaotlejaid proportsionaalselt jagama. Selline stsenaarium oleks Eestile äärmiselt kahjulik ning suurendaks meile sisserändavate immigrantide arvu hüppeliselt.

Olen ka ise hiljuti aidanud kaasa ühe Venemaa opositsioonilise noorpoliitiku asumisele Eestisse. Kuid ma seisan kategooriliselt  selle eest, et kõikvõimalikud hõlptulu otsijad Euroopa Liidu piiridest ilma igasuguste tingimusteta saadetaks tagasi sinna, kust nad tulid.

Euroopa ei ole kummipall, mida võib puhuda nii kaua, kuni see lõhkeb. Tänane tööpuudus on viimaste aastakümnete kõrgeim, seda eriti noorte hulgas.

Sotsiaalsüsteemid on juba niigi üle koormatud eakate arvu kasvuga seoses. Immigratsioonile "avatud uste" poliitika Euroopa Liidus on eilne päev.

Kui me seda ei mõista, siis tuleb meil leppida mõttega, et poliitikas hakkavad toetust koguma aina äärmuslikumad jõud.

Praktika juba näitab seda tendentsi nii Hollandis, Belgias, Prantsusmaal kui isegi Soomes, kus Põlissoomlased said viimastel valimistel 5 korda rohkem hääli.  

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee