Kohus lubas trahvi ositi maksta, kuid täitur arestis ikka konto (5)

Vallo (28) ületas mullu aprillis Tallinnas Laagna teel üsna räigelt kiirust, mille eest sai politseilt 320 eurot trahvi. Et raha ei olnud, soovis ta maksta aasta pärast, politsei aga nii pikka tähtaega ei andnud ja Vallo sai raha kogumiseks aega pool aastat.

Maksetähtaeg oli 24. novembril, kuid ka selleks ajaks ei saanud ta vajalikku summat kokku. "Raha oli põhimõtteliselt koos ja pidin ootamatult selle ära andma," selgitab Vallo. "19. novembril saatsin politseisse kirja, et saatku asi täiturile, et mul ei ole ka nüüd võimalik seda maksta. Lisasin kõik enda kontaktid."

Aega kulus, midagi ei toimunud, Vallo mingeid kirju ei saanud. Ta läks riigiportaali eesti.ee vaatama, ehk seal on asi üleval ja saab vähemalt kohtutäituri nime teada. Selgus, et asja menetleb täitur Hille Kudu büroo.

"Helistasin siis sinna, suhtlesin sekretäriga, ütlesin, et tahaks maksta osade kaupa aasta jooksul," kirjeldab Vallo. "Sealt öeldi, et mingu ma kohtusse, tehku seal avaldus ja kui see rahuldatakse, siis saab. 11. jaanuaril tegin kohtusse avalduse ja 15. jaanuaril see kinnitati."

Vallo ütleb, et kuigi täituril olid kõik tema kontaktandmed, ei võtnud keegi temaga ühendust ja büroo saatis mingil seletamatul põhjusel täitemenetluse dokumendid rahvastikuregistri andmete kohaselt Tallinnast 150 kilomeetri kaugusele ema juurde.

"15. jaanuariks oli siis kohtumäärus olemas, kus on täpselt kirjas, mis kuupäevadel pean osamakseid tasuma," räägib Vallo. "Nagu ma hiljem teada sain, alustas täitur toiminguid 23. jaanuaril, 25. jaanuaril arestiti konto ja 28. jaanuaril tuli töö juurde kiri, milles nõuti raha kinnipidamist, autole pandi keeld jne. Uurisin, et täitur oleks pidanud mind ka enne teavitama, kuid seda ei tehtud – lihtsalt arestiti ja saadeti kiri."

Kohtumäärus lubab Vallol trahvi maksta aasta jooksul osade kaupa. 14. jaanuaril, päev enne määruse väljastamist, küsis kohus täiturilt, kas ta on nõus aastase maksegraafikuga, ja täitur oli nõus. "Kõik nagu oli korras, aga ikka arestiti konto, pandi autole piirang ja teatati töö juurde. Mis toimub? Miks on vaja inimest nii kompromiteerida?" küsib Vallo.

29. jaanuaril pöördus ta juristi poole ja alles viimase sekkumine andis loole tagasikäigu. "30. jaanuari hommikul tehti konto lahti, kusjuures pank oli sealt juba võtnud üle poole nõutavast rahast ja saatnud selle täituri kontole. 31. jaanuaril tuli ka tööandjale kiri, et raha pole tarvis kinni pidada. Juristi sõnul on täitur ebaseaduslikult käitunud, raha võtnud ja eilse seisuga pidi minema juristilt täiturile avaldus nii lisakulude kui ka arvelt võetud summa tagasimaksmiseks. 30. jaanuaril oli kohtumääruse järgi esimene makse ja selle ma maksin kenasti ära – seega olen ma kõik õigesti teinud," räägib Vallo.

Ta ütleb, et sai nädala alguses täituri telefonil kellegagi jutule. Küsis, miks konto on arestitud, kuigi kohtumäärus lubab graafiku alusel maksta. "Sealt tuli umbes selline vastus, et kas me peame kohvipaksu pealt ennustama, et kas maksate. Et tavaliselt ei maksta. Küsisin siis, kas mind pandi automaatselt nende hulka, kes ei maksa, ja sealt tuli jaatav vastus."

Võlakaitsebüroo konsultant näeb seaduserikkumist

Võlakaitse büroo konsultant, endine kohtutäitur Priit Lantin ütleb, et kohus on 15. jaanuari määrusega võla ajatanud ja pannud paika täpsed kuupäevad, millal võlgnik peab nõude tasuma. Eeldatavasti on kohus täitemenetluse peatanud.

Ajatamist reguleerib täitemenetluse seadustik, mis paneb paika võimalused võla ajatamiseks. Käesoleval juhul on kohus lähtunud kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvist, mis reguleerib võimalusi rahalise karistuse täitmiseks. Pärast ajatamise määruse koostamist puudub täituril õigus sundtäitmist läbi viia ja võlgnik tuleb rahule jätta. Kui enne määruse saamist on kohtutäitur võlgniku pangaarved arestinud või saatnud töökohta selle kohta teate, rakendub täitemenetluse seadustiku paragrahv, mille kohaselt peatamise korral edastab kohtutäitur viivitamata teabe panka ja tööandjale ehk inimesele, kes täidab võlgniku vara suhtes kohtutäituri arestimisakti. Täitemenetluse peatamise ajaks peatub arestimisakti alusel nõude täitmine. Eeldatavasti sai kohtutäitur ajatamise määruse kätte enne 17. jaanuari.

Määrusest ilmneb kohtutäituri seisukoht: "Kohus nõustub kohtutäitur Hille Kudu seisukohaga ning leiab, et Vallo taotlus temalt välja mõistetud täiteasjas rahaliste nõuete kokku summas 438,76 eurot ositi tasumiseks 12 kuu võrra kuulub rahuldamisele." Täitur selgitab, et kuna otsus jõustus 26. jaanuaril, siis tema 24. jaanuaril tehtud toimingud (arestimised) on seaduslikud. Fakt on aga see, et täitur oli teadlik enne arestimistoimingute sooritamist nõude ajatamisest. Seega on täitur, olles teadlik nõude ajatamisest, ebaseaduslikult asunud toiminguid sooritama. Selliste ametialaste rikkumistega peaks tegelema justiitsministeeriumi järelevalve ja õigusteeninduse talitus, lisaks on võlgnikul võimalus kaebemenetluses kohtutäituri toiminguid vaidlustada.

Konto arestinud täitur ei täpsusta

Õhtuleht palus täitur Hille Kudu büroolt Vallo juhtumiga seoses kommentaari.

Teie poolt edastatud artikli mustandis esineb faktivigu ning teise kohtutäituri kommentaarides tehtud eeldused on väärad. Tulenevalt ametisaladuse hoidmise kohustusest ei ole minul võimalik faktivigu parandada ega täpsustada.

Reelika Nuudi, Tallinna kohtutäituri Hille Kudu asendaja