Uudised

Kissi-hüsteeria jõudis Helsingisse  

20. juuni 1997, 00:00

ÜLO KÜLM

Eelmise aasta suvel USA-st alanud Kissi-buum pole raugenud.

Reunioun Tour 96-97

raames esineb bänd praegu kõikjal Euroopas, andes valgus- ja pürotehnikaefektidest kubisevaid vaatemänge vaid suurtes hallides ja staadionidel. Reeglina on kõik kontserdid lõpuni välja müüdud. Teisipäevasele etteastele Hartwall Areenas oli Kissi vaatama tulnud 11 800 huvilist.

Täistuubitud kontserdisaalis astus kõigepealt vaatajate ette Kissi seekordne soojendusbänd Hellacopters. Rootsi viisik vihtus oma nelikümmend minutit laval vihast tööd teha, kuid tegelikult võis neile vaid kaasa tunda. Rahvas ootas Kissi, vähetuntud rokipunti ei viitsitud eriti jälgida.

Suurejooneline, paljukiidetud ja -räägitud rokktsirkus algas pisut peale üheksat, kui võigaste näomaalingutega, kõrgete platvormsaabastega ja musta riietatud mehed võtsid laval kohad sisse. Ja nimelt Kissi ainuõige algkoosseis: laulja-kitarrist Paul Stanley, laulja-bassist Gene Simmons, kitarrist Ace Frehley ja trummar Peter Criss.

Alustuseks paisati kergete plahvatuste saatel rütmikas "Deuce", järgnesid rohkem või vähem tuntud lood. Kuigi helikvaliteet oli üldiselt hea (vahest ainult liialt vali), kõlas näiteks lugu "Shock Me" pigem nagu "F¤¤k Me". Otsustades Stanley liigutuste järgi, võib-olla nii just mõeldud oligi.

Kogu tehniline kaadervärk muutus üha põnevamaks, üks trikk järgnes teisele. Näiteks süttis Ace Frehley kitarr soolo ajal põlema ning lendas tema käest hoopis minema - lae alla. Kohe võttis Frehley uue kitarri, sellega laskis ta lae all olevaid valgustuslampe.

Paul Stanley tahtis rahva keskele. See sündiski: tross tõmbas ta üle vaatajate peade korraks saali keskel olevale poodiumile, rahva sekka esinema.

"God of Thunderi" ajal pritsi Gene Simmons suust verd (loe: punast moosi või ketšupit), seejärel tõmmati mees vintsidega päris lae alla, kus ta oma soolotamist kenasti jätkas.

Pärast kontserdi põhiosa lõppemist tõi kohaletulnute metsik huilgamine ja plaksutamine Kissi veel kolme lisaloo ajaks tagasi. Tormiline "Detroit Rock City", härdameelne ja liigutav ballaad "Beth" (selle esitas Peter Criss) ning valjuhäälselt nõutud "Rock and Roll All Nite" panid toimunule punkti.

Kuidas bänd, nõnda publik. Kissi oli vaatama kogunenud tõeliselt kirev seltskond päris noortest keskealiste härradeni välja. Tuldi Eestist, Rootsist, Taanist. Rahule jäid kõik.

Autori foto

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee