Muusika

"Meil on aega veel" – me ei saa seda lauset enam tõsiselt võtta! (8)

Anete Kruusmägi, 5. jaanuar 2013, 07:58
Esimese auhinna võttis Põhja-Tallinn eile õhtul vastu «Raadio 2 Aastahitt 2012» uue tulija tiitli eest. Õhtu jooksul tuli bändil veel kaks korda auhinna järel käia - neile kuulus ka aastahiti edetabeli 1. ja 2. koht.  Teet Malsroos
"Meil on aega veel," vastas Põhja-Tallinna kitarrist Eric Kammiste küsimusele, kaua nad veel intervjuud anda saavad ja hakkas siis naerma. "Ma ei saa enam tõsiselt seda lauset võtta! "Lähen ja tulen" ja "Nii lihtsalt ei saa" on sama asi," kurdab kitarrist, et laulude pealkirjad tulevad igapäevakõnes pidevalt ette.

Eile õhtul R2 "Aastahiti" galal pälvis Põhja-Tallinna lugu "Meil on aega veel" aastahiti tiitli – lugu sai 1385 häält. Edetabelisse mahtus veel kolm bändi lugu – "Lähen ja tulen" platseerus 2. kohale, "Nii lihtsalt ei saa" 4. kohale ja "Tere tulemast" 17. kohale. Bänd oli ka aasta uue tulija auhinna.

Samal teemal

Aastahitti "Meil on aega veel" on Youtube’is vaadatud üle 800 000 korra. Bändimehed teavad rääkida lugusid, kuidas emad ja vanaemad on võsukestelt plaadi sisse vehkinud ning salaja automakki susanud.

Loo kergesti meeldejäävat refrääni esitavad Aegviidu mudilaskoori laululapsed. Kõigepealt oli bändimeestel idee teha koostööd hoopis nende koorijuhi Reet Kangeriga, lauluõpetaja aga pakkus välja lapsed. "Noored on pealehakkajad. Nad on ise rohkem vaimustuses kui meie," räägib Põhja-Tallinna räppar, bändi peamees Jaanus Saks koostööst mudilaskooriga.

Ehkki video vahendusel poolele Eestile tuttavad, on lapsed ise lavale jõudnud vaid korra bändi plaadiesitluskontserdil Rock Cafés. Laval esitatu kõlas küll natuke teistmoodi kui videos, kuid kuivõrd laste näol pole tegu professionaalsete muusikutega, võivad asjaosalised esitusega siiski rahule jääda. "Laval oli 20–30 muusikut. Võib-olla ei kuulnud nad oma häält laval nii hästi," arvas Eric ning möönas, et väike närv oli lastel ka sees.

Mis saab, kui peaks eurolavale minema?

R2 aastahitiga rünnatakse veebruaris ka konkurssi "Eesti laul". Mis aga saab siis, kui Põhja-Tallinn peaks seegi kord võitma? Ei saa ju suurel eurolaval terve kooriga üles astuda, liiatigi veel lastega. Vanuse alampiiriks on Eurovisionil 16 aastat ja korraga võib laval olla 6 inimest.

Eric ja Jaanus soostusid avaldama oma plaanist pool. "Instrumentalistid jätame ära. Jääb kaks vokaali ja neli last. Originaalis on meil kuus last," seletab Jaanus. Laste asemel on plaanis laulma panna 16aastased. "Kui nad sama hästi ja armsalt laulavad, siis pole ju vahet," arvab räppar Jaanus. Kontsertidel, mis tehtud ilma lasteta, tuleb laste laul lindilt ning bändi solist Maia laulab vokaali kaasa.

Loo video on filmitud Kaarli kirikus. "Seal filmiti mitu päeva igasugust muud materjali ka, aga lõpuks siis Kenneth Rüütli pani kokku selle ja otsustas, et ikka jääks üks visioon asjale, muidu läheks liiga segaseks," räägib Jaanus sellest, kuidas lõpuks tema algne idee video tegemisel peale jäi.

Detsembrikuus lasus lool plagiaadikahtlus. Kuulajaile tundus lugu lubamatult sarnasena Pachelbeli teosega "Kaanon D- Mažooris". Ehkki "Meil on aega veel" lõpuks originaalloominguks tunnistati, maksis see bändile magamata öid ja pidevaid seletusi. "Kõige tüütum oli, et algul pidi inimestele hästi palju selgitama ja kaua sa ikka jõuad! Ega me vihased pole Mardi (Mart Sander tegi loost paroodia "Ei löö käega me" – toim) peale. Nali naljaks, lihtsalt meile oli häiriv veidi. Kõik kogu aeg helistasid, küsisid, mis on, ja kõik kommentaarid, mis me andsime, tundusid kõigile ülbed," räägib Jaanus pingelistest päevadest.

"Lähen ja tulen" meeldib bändile rohkem

Rahva poolt teisele kohale hääletatud Põhja-Tallinna lugu "Lähen ja tulen" meeldib meestele isegi rohkem, kuna oli nende läbilöögilugu. "See käsitleb iroonilisi seiku meie endi ja kõigi elust," räägib Eric. "Umbes, et kui sa hetkel midagi ei taba, siis tagasi tulles sa ei tabagi seda. Tuleb kohe küüned külge lüüa!" selgitab Jaanus.

"Carpe Diem ja YOLO!" hüüab Eric ning lisab siis, et mingit puhast elutõde sellest loost otsida ei tasu. "Aga võib-olla tuletab see meile kõigile meelde, et võiks natuke valvsam ja täpsem olla," räägib kitarrist.

Sõnad tegi laulule iga esitaja ise. Algne idee sündis aga jälle Jaanusel. "Refrään oli esimene asi, mis sündis ja sealt arenes teema edasi," räägib Jaanus, keda tavaliselt alati hakkab mingi meloodia kummitama.

Lugu "Lähen ja tulen" on nende kontsertide kavas pea alati viimane. Seda lugu on nad mänginud absoluutselt igal kontserdil. "Ükskord maikuus tegime kolm korda ja taheti veel, aga me lihtsalt ei jõudnud enam," meenutab Jaanus.

"Album – tõeline supp."

Kitarrist Ericu sõnul nende sügisel ilmunud albumil "Per Aspera Ad Astra" mingit läbivat teemat ei olegi. "Tegemist on ikka täieliku supiga," räägib Eric. Muu hulgas võib plaadilt leida huumorit, kriitikat ja pidupanemise sõnumit. "No selline, mida ise oma elu jooksul oled läbi elanud," lisab Jaanus ja rõhutab, et lugusid peab oleme huvitav kuulata ja nendega lihtne end samastada. Jaanus arvab, et Põhja-Tallinn läheb inimestele korda, sest inimesed lähevad neile korda. Kuulajaid on bändil nende endi sõnul seinast seina. "Kontingent on meie kontsertidel selline 18–25," räägib Eric. "Samas Rock Cafés olid ikka väga vanad inimesed ka," teab Jaanus. Nii üks kui teine tuttavatest on rääkinud lugusid sellest, kuidas kellegi ema või vanaema nende muusikat kuulab. "Ema ja vanaema lihtsalt ei tule klubisse kuulama seda," selgitab Eric.

Põhja-Tallinna lauludega saab end samastada

"Meie muusikast ei pea otsima liiga palju ridade vahele peidetud sõnumit. See on otsekohene muusika, meeldigu siis või ärgu meeldigu," räägib kitarrist Eric Kammiste Põhja-Tallinna muusikast.

Bändi kuuluvad kitarrist Eric Kammiste (21), basskitarrist Meelik Samel (21), räpparid Fate ehk Risto Vürst (23), Wild Disease ehk Jaanus Saks (26), Kenny ehk Kenneth Rüütli (22), trummar Robert Loigom (20) ja lauljatar Maia Vahtramäe (21).

Põhja-Tallinn on oma praegusel kujul tegutsenud juba üle aasta. Bändisaamise lugu ulatub otsapidi juba aastasse 2007, kui tol hetkel 12 räpparist kollektiiv üllitas tempoka loo "Probleem".

Põhja-Tallinn praegusel kujul sai aga alguse, kui koos tegutsenud Jaanus ja Risto kutsusid kampa Maia ning Ericu. Koos mindi proovi tegema, asi läks huvitavaks ja kampa kutsuti ka Ericu sõbrad.

Täiskohaga muusikuteks saavad end pidada vaid bändi pillimehed. Maia on muul ajal spordiklubis administraator ja antiigipoes müüja, Risto on bändikaaslaste sõnul põrandate spetsialist, Jaanus teeb äri mööblivaldkonnas ning Kenneth tegeleb filmi- ja reklaamialal.

Bändi kõrvalt tööasju ajada on meeste sõnul raske. "Suht vähe saab magada ja kogu aeg pead jooksma ühest kohast teise," kommenteerib Jaanus. Ainuüksi muusikast ära elada pole aga samuti lihtne. Jaanuse sõnul on see ots otsaga kokkutulemine ka siis, kui iga nädal kaks kontserti anda.

Samas, päris iga pakkumist bänd ka vastu ei võta. Hiljuti kutsuti neid näiteks ühele tüdrukule sünnipäevaks laulma. "Selleks tervet bändi ja helimeest kohale ajada oleks päris vaevarikas töö," räägib Eric.

"Meid on kutsutud ka bändita esinema, et tulge ainult vokaaliga, aga oleme ka ära öelnud, sest bänd on ühine" räägib Eric.

"Kui me räägime bändist, siis on ikka seitse inimest," teatab Jaanus.

"See on sama hea, kui et minge täna ja mängige ainult pille," võrdleb Eric.

Sander Mölder –

R2 toimetuse lemmik vahetas tšello arvuti vastu

"Ma ei teagi ausalt öeldes, mille eest mind tunnustati. Seda "On Time’i" lasti Raadio 2-s päris palju," arvab elektronmuusika austaja Sander Mölder R2 toimetuse lemmiku auhinnast.

Elektroonilise muusika austaja, saarlane Sander Mölder õpib Eesti teatri- ja muusikaakadeemia magistrantuuris elektroakustilist kompositsiooni. Muusikaga tegeleb ta iga päev, praegu küll natuke rohkem popima ja elektroonilisema muusikaga, aga ka klassikalise kompositsiooniga. Samuti on Sander üllitanud elektroonilise soulmuusika debüütalbumi EP "Matches".

Noor muusik, kelle Areen tituleeris veidi vähem kui aasta tagasi tulevikutäheks, on muusikaga tegelnud juba üle kümne aasta. Algusaegadel oli ta nu-jazz-funkbändi Cosmoskva liige. Praegu on ta bändis OYT koos Ott Ojamaa ja Eero Muistega. Kus aga noormehi näha saab? Sander vastab kurvastuseks, et seda on päris keeruline öelda, sest ühtegi esinemist paika pandud pole.

Sander on lasknud end koolitada ka Madridis muusikameistrikursusel Red Bull Music Academy. Lisaks on ta õppinud Inglismaal keskkoolis ja ülikoolis. Kuidas aga muusikakoolis tšellot õppinud noormehest kirglik elektroonilise muusika austaja sai? "See kuidagi juhtus. Kui Cosmoskvaga liitusin, hakkasin tšello kõrvale ka rohkem klaverit mängima – kummagi instrumendi peal ei saavutanud aga erilist virtuoossust, siis otsustasin, et on vaja ennast kuidagi muudmoodi väljendada ja võtsingi arvuti!" jutustab Sander.

Kõrgharitud muusik tunnistab, et klassikalist muusikaharidust pole sellise elektroonilise arvutimuusika tegemiseks kindlasti vaja. "Neid näiteid on igalt poolt maailmast võtta, kus on noori, kel pole absoluutselt muusikalist haridust, aga loovad toredaid asju."

Muusikategemise kohta ütleb Sander, et mängib peale eri saundide kombineerimise ka palju partiisid ise eri instrumentidel sisse: "Nagu bänd, ainult üksi." (Autor: Maria Karumets)

"Eesti laulu" ohtlikem vastane – Liis Lemsalu

23. veebruaril astub Põhja-Tallinn "Eesti laulu" teises poolfinaalsaates üles kõige viimasena, kümnenda esinejana. Samas voorus olevate konkurentide seast peab bänd ohtlikemaks vastasteks värske superstaar Rasmus Rändvee bändi Facelift Deeri ja eelmise aasta superstaar Liis Lemsalu.

Kohta esinemisjärjekorras bändiliikmed üle ei tähtsusta. "Vahet ei ole ju! Võib-olla jah, et mida hiljem esined, seda paremini jääd meelde. Samas jälle võib-olla inimesed lähevad magama," arutleb bändi kitarrist Eric Kammiste. Negatiivselt poolelt tuleb esinemisjärjekorda kaua oodata. "Samas on meil aega ennast selleks ette valmistada," räägib Jaanus Saks. "Ja närve kulutada," lisab Eric.

Poolfinaali kõige hirmsama vastasena näeb Jaanus Liis Lemsalu. "Ma ei tea küll, mis lugu tal on, kuid kui ta edasi sai, siis peab tal huvitav lugu olema," arutleb Jaanus.

Ka Eric on kuulanud vaid Neogeeni ja Facelift Deeri lugu. "Arvan, et ma ei karda, ma üldse ei karda neid, aga Facelift Deer võiks olla huvitav," mõtiskleb Eric ja lisab veel, et ei karda neid, kuna nad on kõik temast nooremad ja väiksemad.

Jaanus avaldab kahetsust, et Artjom Savitski lugu poolfinaali ei jõudnud. "Minu meelest see oli ülikõva lugu!" Ericu kindel lemmik on aga Winny Pooh.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee