Eesti uudised

Toidulisandi müügiskeem kompab lubatu ja keelatu piire (143)

Sven Harjo, 5. jaanuar 2013, 07:58
VELJO JOOB ISE: Tema sõnul on see preparaat eestlaste jaoks liiga kallis. Foto: foto erakogu
"See ei ole absoluutselt püramiidskeem, vaid soovitusturundus," väidab Kyäni-nimelist toidulisandit kiitev Virge Naeris. Ometi vaatavad tarbijakaitse ja toiduamet asjale viltu.

Kui endiselt kolmikhüppajalt Virge Naeriselt Kyäni-nimelise toidulisandi kohta pärida, jäävad kõrva laused, nagu: "ma pole veel ühegi sellise teemaga haakunud, kuid seekord haakusin puhtalt seepärast, et see toode oli sümpaatne", "mina usaldan, kui mulle räägib tuttav, kes on saanud oma kogemuse" ning "sealt ma saan kõik vajalikud ained ja minule endalegi üllatuseks nad toimisid nii hästi".

Kui Naeriselt selle preparaadi müügi lubatavuse kohta küsida ja müügiskeemi seaduslikkuses kahelda, kinnitab ta, et kõik on seaduslik ja tegemist on soovitus-

turundusega, millel pole keelatud püramiidskeemiga mingit pistmist. "Minu jaoks pole oluline müük, vaid toode," kinnitab Naeris, kelle sõnul ei saa paralleele tõmmata Mona Vie nimelise joogi müügiskeemiga, mida hiljuti "Pealtnägijas" kritiseeriti.

Soovitab keelatud ainet

Ja nii soovitabki Virge Naeris nelja Eestis saada olevat Kyäni nime kandvat toidulisandit: Kyäni Sunrisei, Kyäni Xtremei, Kyäni Nitro FXi ja Kyäni Sunseti.

"Kyäni Sunset ei vasta toidulisanditele kehtestatud nõuetele ning seda ei tohi Eestis turustada," ütleb VTA toiduosakonna peaspetsialist Airika Salumets. Põhjuseks on see, et Kyäni Sunsetis kasutatakse E-vitamiini allikana keelatud delta-tokotrienooli.

VTA heidab Kyäni toodete turustamisele ette ka teaduslikult tõestamata ja seega keelatud väidete kasutamist. "Märgistusel tohib esitada ainult neid väiteid, mis on teaduslikult tõestatud ning mida on lubatud õigusaktidega kasutada. Esialgsel hinnangul ei ole kõik Kyäni kodulehel olevad väited lubatud," seletab Salumets ja viitab Sunrise’i tootetutvustusele, milles nimetatakse selle aine komponente ja kirjeldatakse nende toimeid.

"Püramiidskeeme on legaalseid ja illegaalseid," ütleb Naeris. Õhtulehe soovi peale rääkida selguse huvides siinse müügiskeemi juhi või mõne teise pädeva inimesega, sõnab Naeris, et see oleks mõistlik. Lubab anda sellise inimese nime ja telefoninumbri. Paraku on hiljem jutt hoopis teine: "Helistage Euroopa piirkonna juhile Janne Heimonenile, tema räägib teile kõik ära," ütleb Naeris ja annab ühe Rootsi koodiga algava numbri. Paraku ei vasta sellelt kaks päeva järjest ükski hingeline.

Teenib uute klientide pealt

Tõepoolest, kui Mona Vie nimelist jooki ei saa muud moodi tellida, kui peab seda ise müüma hakkama, siis Kyäni puhul on asi leebem – aineid saab tellida ka üksnes enda tarbeks. Ainult et enne tuleb avada 30 euro eest konto. Samas saab ka tooteid soovitada ja teenida nende pealt, kes soovituse peale tooteid ostma hakkavad. Saab luua oma müügivõrgu, mille liikmed soovitavad neid tooteid, ja kui nad teevad seda tulemuslikult, siis teenida müügi pealt protsente.

"See on väga kaugel illegaalsest ärist, sest firma taga on inimesed, kellel kindlasti ei ole vaja endale mingit jama tekitada," on Virge Naerise vastus küsimusele, miks ta arvab, et kõik on seaduslik. "Nad on ennast üles töötanud, neil on kõik asjad olemas ja nad ei pea mingi jamaga tegelema."

Kolm aastat Eestis Kyäni tooteid kasutav ja soovitav maamees Veljo kinnitab, et imemahla edasi müüa ta ise ei tohigi. "Kui teada saadakse, et müüd enda tellitud aineid teistele, pannakse trahvid kaela," räägib Veljo, kes jõudis Kyäni juurde juhuslikult: "Tuttava tuttav ütles, et saame kokku, pakun sulle uut värki. Ma olin nõus, et okei, uus asi, vaatame." Nüüdseks on ta üritanud seda ainet soovitada 28 sõbrale. Eriti edukas tema turundustegevus olnud pole. "Eestlastele on need sigakallid. Pisike pudel maksab umbes 60 eurot," arutleb Veljo tulutu müügitöö üle. "Ükski eestlane ei hakka seda ostma nii, et mingi mees tuleb ukse taha ja ütleb, et näe ma pakun sulle hirmus head võlujooki – pudel maksab 1000 krooni."

Samas on Veljo kuulnud, et Eestis on ka edukamaid soovitajaid: "Keegi Pärnu tüdruk peaks olema tasemel, kus firma annab auto. Aga auto peab olema valget värvi ja Mercedes. Valge peaks idee järgi puhast loodust tähendama ja mersu on lihtsalt peen."

Tarbijakaitse: piir lubatu ja keelatu vahel on õhuke

Tarbijakaitseameti pressiesindaja Hanna Turetski: "Esialgsete andmete põhjal ei saa 100 protsenti väita, et tegemist on püramiidskeemiga. Kodulehel avaldatust võib järeldada, et kompensatsiooni saadakse toodete müügist ja promotakse eelkõige tooteid. Juhul, kui mahlade müüjaks on juriidiline isik, peab neil olema toodete jaemüügis turustamiseks veterinaar- ja toiduameti vastav luba või nõusolek. Kui eraisik müüb eraisikule, siis võib ta müüa, mida iganes.

Keelatud toote müüki peaks antud juhul menetlema veterinaar- ja toiduamet.

Tarbijakaitseametisse on jõudnud üks Kyäni tooteid käsitlev pöördumine. Kuidas menetlus lõpeb, ei oska paraku veel öelda."

Luhtunud äriplaan koolis

EBSi üliõpilasesinduse esinduskogu liikme Meelis Kiiseli sõnul jäi äriplaan soiku. "Võib-olla said asjaosalised ise aru või tehti neile kusagilt kõrgemalt selgeks, et selline ettevõtmine ülikoolile ei sobi," räägib Kiisel. "Niipalju kui ma tean, oli üks juhatuse liige juba varem selle müügivõrguga seotud ja neil oli kindel plaan hakata liitumiste ja müügi pealt teenima." Ta märgib, et toodete ostmiseks kasutati üliõpilasesinduse raha ja see fakt tuli juhuslikult välja. "Praegu oleme olukorras, kus üliõpilasesindus ei toimi nagu enne ja omavahelised suhted on sassis," tõdeb Meelis Kiisel.

Strandberg: "Hea müügimees müüb ka kullaga kaetud söetablette."

Keemik ja ajalehe Sirp teadustoimetaja Marek Strandberg märgib, et selline soovitusturundus on hea müügitrikk ja tasemel müügimees suudaks kullaga kaetud verivorste või söetablette müüa vähemalt sama edukalt.

"Eks inimesed püsivadki ju elus seetõttu, et igas toidus on veidi eluks vajalikke mikroelemente ja vitamiine," märgib Strandberg ja uurib Kyäni kodulehte. "Seal on mingi toode, mis väidetavalt tekitab või sisaldab lämmastikoksiidi (NO), mis tõepoolest on üks vähestest organismis olevatest gaasilistest signaalmolekulidest, mille rolliks on lõdvendada veresooni ja parandada verevarustust. Mida aga konkreetses mögis kasutatud on, ei ole võimalik teada saada."

Mis asi on Kyäni?

Ravimiameti müügilubade osakonna juhataja Margit Plakso selgitab, et Kyäni tooted sisaldavad suhteliselt levinud taimseid koostisosi, nagu mustikas, vaarikas, õun, ingver, paprika, granaatõun jne. Samuti on nendes ka noni-taime vilju ja goji- marju. "Tegemist ei ole ravimitega, seetõttu ei tohi nende pakendimärgistusel ja reklaamis viidata haiguste ravimisele või ärahoidmisele ning haigusseisundite leevendamisele," toonitab Plakso.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee