Eesti uudised

Härjapea koja vanem: uued tammepargid ei anna indulgentsi hiite mahavõtmiseks! (18)

Arvo Uustalu, 19. detsember 2012, 07:04
OHUS: Ahto Kaasiku sõnul tuleks hiite päästmiseks mitmesse seadusesse muudatusi teha. Foto: Sven Arbet (Maaleht)
"See istutamiskampaania oleks pärit nagu nõukogude ajast. Mõtet on tammikutel, kui need rajataks mingi eesti rahva jaoks olulise otsuse jäädvustamiseks, mitte projekti korras," kommenteerib Marek Standberg plaani vabariigi 100. sünnipäevaks luua igasse maakonda vähemalt üks tammepark.

Keemikust poliitik Marek Strandberg leiab, et hoogtööna tammikute rajamise asemel võiks vabariigi juubelisünnipäeva eel otsida vastust riigi ees seisvatele põletavatele küsimustele. Ja kui viieaastase arutelu tulemusel jõutaks põhiseaduse ümbermõtestamiseni või ülitähtsate haridusküsimuste lahenduseni, siis selle jäädvustamiseks oleksid need tammikud tõesti omal kohal.

Põlispuude kohal ripub kirves

Maavalla koja juht Ahto Kaasik peab tammikute rajamist kiiduväärseks, kuid arvab, et kuni seadusi pole muudetud, on potentsiaalses ohus koguni need hiied, mis kultuuri- või arheoloogiamälestisena riigi kaitse all on. "Kõige räigem näide on Maardus Rebala muinsuskatisealal asunud ainus teadaolev sanglepa-hiiemets, mis eelmisel aastal poolsalaja kiirkorras maha võeti. Ka Paluküla hiiemäe saatus ripub kirvena õhus. Looduslike pühapaikade kaitseks tuleb viia muudatused sisse nii looduskaitse- kui ka muinsuskaitseseadusesse," leiab Kaasik.

Tema sõnul on praegu kaitse alla võetud alla viiendiku hiitest ja mingil määral on neist tähistatud vaid 70%. "Mujal Euroopas on looduslikud pühapaigad suuresti hävinud. Oleks tore, kui ümmarguse aastapäeva puhul leitaks vahendeid meie hiite uurimiseks ja kaitsmiseks," loodab Kaasik.

Näitena sellest, kus põlispuud suudeti päästa, toob ta Kunda hiiemäe, mis mõne aasta eest tänu riigikohtu otsusele elektrituulikutest, teedest ja parklast pääses.

Paluküla hiiemäge Raplamaal Kehtna vallas ähvardab suuremahuline metsaraie, vallal on plaan hiiemäele rajada puhke- ja spordikeskus.

Raiuda, mitte armu anda!

Härjapea taarausuliste ja maausuliste koja vanem Aela Olev ehk Olev Kull ütleb, et kirves pole langenud veel ainult seepärast, et on talv. "Paluküla hiiemägi on väga suures ohus. Oleme kõik kolm kohturingi läbi käinud ja kaotajaks jäänud. Kohtusaaga on kestnud juba kümmekond aastat, kuid kahjuks on meie seadused nii kreenis," räägib Aela Olev.

Paigas, mis meie esivanemate jaoks oli püha, ei keela tema sõnul keegi näiteks suuskadega mäest alla lasta, ent looduslikke pühapaiku ei tohi kahjustada kaevetööde ja puude mahavõtmisega. "Tammikute rajamine on tore asi, aga pühapaigaks kujunesid hiied sadade ja tuhandete aastate jooksul. Maharaiutud hiisi enam tagasi ei saa. See peaks ettevõtjatele ja omavalitsustele olema koht, kus rahahuvid allutatakse aatele."

2008 andis Kaasik hiite kaitseks kogutud rohkem kui 5000 allkirja ja avaliku pöördumise toonasele kultuuriministrile Laine Jänesele, kes nentis, et valitsus pole hiite päästmiseks kahjuks leidnud vajalikke vahendeid. Allkirjade kogumine sai alguse ansambli Metsatöll kontserdisarjast "Koduhiite kaitsel". Pöördumisega ühinesid mitmeid tuntud kirjanikud, kunstnikud, teadlased, keskkonnakaitsjaid ja poliitikuid. Teiste hulgas ka toonane riigikogulane Marek Strandberg.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee