Kommentaar

Eestis võtab võimust hiiliv riigikapitalism  (18)

Igor Gräzin, riigikogu liige, Reformierakond , 14. detsember 2012, 07:00
Pole ekslikumat väidet kui see: Eesti paljude hädade aluseks on meie ühiskonna ja majanduse aluseks olev «paduliberalism».

See on vale, sest äärmuslikku liberalismi pole Eestis kunagi olnud, isegi mitte 90ndate aastate alul. Näiteks kõige parempoolsema majanduspoliitika ajal sündinud tervishoiusüsteem on halb mitte liigse liberalismi pärast, vaid seetõttu, et on liiga sotsialistlik – seda järeldasid eranditult kõik arstide streigi osalised. Ja kõik, mida meditsiinis teha tuleb, on süsteemi pööramine senisest kapitalistlikumaks, s.t odavamate teenuste ja kõrgemate palkade suunas.

Kui minister ei tea

Praegu pole probleem liberalismis, vaid selles, et meie ülimalt tasakaalukas ja tugeva sotsiaalse närviga kapitalism on andmas maad tugeva vasakpoolse kallakuga riigikapitalismile. Viimane pole makromajanduse tasemel seesama, mis bolševism, küll aga on see tavatarbija tasemelt vaadatuna üsna nõukogude sotsialismi moodi. Sest Eesti majanduses mängivad täna olulist osa riiklikud (ehk sotsialistlikud) ettevõtted, mille tegevuse eesmärgiks pole mitte tarbijate heaolu, vaid omaenese rahulolu ja meeldimine ülemustele. Ülemuseks on abstraktselt võttes riik, konkreetsemalt – majandus- ja kommunikatsiooniminister, keda tarbija elu ei huvita mitte kuidagi.

Võtame paar näidet. Eesti Energia – toodab dividende, mitte elektrit. Tulemuseks kõrge energiahind, mida tarbijad on sunnitud maksma, omamata ligipääsu avatud energiaturule. Kuuldavasti pidi 1. jaanuaril turg avanema, kuid tingimustel, mis hinda ei langeta. Riiklik omand elektri tootmisele suudab jätkata kõrgete hindade poliitikat kas või sel teel, et jätab omahinna langemata, nagu kõik need aastad seni oligi.

Kasumlik äri erastada?

Õnnetu Estonian Air (EA) peaks ühest küljest justkui lendama Eestile vajalikesse kohtadesse, teisalt aga nõutakse temalt kasumit (esialgu küll kahjumi vähendamist) ja seega ei tohi ta enam lennata Londonisse ja Tartusse. Ja Pariisi nii vähe kui võimalik. Sest maksa EA juhtidele kas või kolm korda nii palju, nad ei saa ühitada eramajanduslikku tulukust, riiklikke huve ja sotsialistlikku omandust. Kui minister ei tea, mida tahab, siis oli seniste EA juhtide valik sama hea, kui palgata Schumacher sõitma talumehe vankriga.

Eesti riigis mängivad esimest viiulit mitte sedavõrd kapitalistlikud era-, kuivõrd riigi käes olevad sisuliselt sotsialistlikud ettevõtted. Turumajanduse tingimustes tähendab see, et riskid ja investeerimiskulud katab kogu ühiskond ja kõik maksumaksjad, dividendid ja muud kasumid omastavad aga kapitalistlikud firmad.

Tõsi, osa neist dividendidest läheb riigi eelarvesse, aga – a) mitte kõik, kui mõelda kõige sealsadestuvate boonuste peale ja b) pole riigil neid dividende vaja. Mitte punast sentigi.

Tegelikult oleme riigina veidi justkui narkomaani seisundis, harjunud saama riigikapitalistlikelt ettevõtetelt dividende, milleta me saaksime samuti elada. Olukorra muutmine vajaks võõrutusravi ja üleminekuaega. Reegel oleks lihtne: kui miski äri on kasumlik (näiteks Eesti Energia), siis tuleb ta erastada – mistahes erafirma toodaks elektrit odavamalt ja kvaliteetsemalt. Kui miski äri on kahjumlik, aga Eestile vajalik (Estonian Air), siis tuleb sealt ärikaalutlused välja viia ja teha vaid seda, mida riik vajab. Näiteks lennuühendust Tartu ja Londoniga mitu korda päevas ja ilma kokutamisteta.

Kokkuvõttes: tänu Reformierakonnale on meil hästi läinud, aga olukorras, kus Euroopa majandus on kriisis ja sinna jääbki, oleks meil vaja endile öelda – kusagil oleme olemuslikult parempoolse riigi ja ühiskonnana «pehmekesteks» läinud. Ja rahvas seda ei salli, sest inimestele ei meeldi kallid hinnad, halvad kaubad ja liiga palju targutamist.

Me ei tohi lubada kujunevat kodanikuaktiivsuse tõusu lämmatada vasak-sotsialistliku demagoogiaga, mis mängib võltskaartidega nagu alati. Hea elu pole seltsimeeste annetus, vaid ausa ja toimiva turumajanduse vältimatu tagajärg.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee