NIISKUS HUKUTAB: Kui vannituba hakatakse ehitama majja, kus seda varem pole olnud, tuleb firma Vennad Ehitus juhatuse esimehe Andrus Mutli sõnul maja tervise huvides erilist tähelepanu pöörata hüdroisolatsioonile ja tõhusale ventilatsioonile. (Sille Annuk (Postimees))

Vannituba remontima asudes pole uhked plaadid või efektne seinavärv kõige olulisemad asjad – kõige tähtsam on vaadata üle ventilatsioon, hüdroisolatsioon ja elektrisüsteem.

Vannitoaremont pole just odav lõbu. Ehitusfirma Vennad Ehitus juhatuse esimees Andrus Mutli ütleb aga, et kel vähegi meistrimehekätt, sel õnnestub kerge remont ära teha ka oma jõu ja nõuga.

Kehv ventilatsioon võrdub hallitus

"Vannitoa puhul on esimesed olulised asjad, mida tuleks jälgida, ventilatsioon ja hüdroisolatsioon, unustada ei tohi ka elektritöid." rõhutab Andrus Mutli. "Kui need asjad on korralikult tehtud, siis see, milline plaat või värv on seinal, laes ja põrandal, on juba teisejärgulised asjad."

Halva ventilatsiooni põhjusi võib olla palju. Alates sellest, et ventilatsioonilõõr (kortermajas) on aastate jooksul tolmunud – ja võib-olla mõni lindki kuhugi ülespoole pesa ehitanud – kuni selleni, et korteriomanik (või eelmine omanik) ise on ventilatsiooniava rumala peaga seinakattematerjaliga kinni katnud. Igal juhul peaks ühistu kortermajas ventilatsioonilõõre kontrollima ja vajadusel need puhastada laskma.

Kehva ventilatsiooni tulemuseks on vannitoas hallitus, mis on tervisele äärmiselt kahjulik. Mutli soovitab sundventilatsiooni ehk siis tuleks paigaldada elektriline väljatõmbeventilaator. Kindlasti peab vannituppa kusagilt õhk ka sisse pääsema – kui akent ei ole, peaks ukse ja põranda vahel olema pilu või ukse alumises osas rest, kust õhk läbi pääseb. Kõige lihtsam on ukse alumisse serva piisavalt suured augud puurida ja katta need restiga.

Muretse rikkevoolukaitse

Tingimata peaks Mutli sõnul vannitoa elektrivarustust turvama rikkevoolukaitse – kui seda seni polnud, siis remonti tehes tuleks see kindlasti soetada. Kaitsme töö põhimõte on katkestada vooluringlus enne, kui voolu alla jäänud inimesega võiks tõsine õnnetus juhtuda.

"Hea oleks, kui kogu vool, mis vannituppa tuleb (valgustid, pesumasin, boiler jne) käiks läbi rikkevoolukaitsme," juhendab Mutli. "Selliseid kohti on küll ja küll nähtud, kus pesumasina äravool on lahendatud nii, et voolik on tõstetud lihtsalt üle vanni serva – põrand on niiviisi tihti märg. Kui siis on veel elekter toodud pikendusjuhtmega mujalt pistikupesast, juhe vedeleb maas niiskel põrandal – ei olegi rohkem vaja, et elektrilöök saada."

Rikkevoolukaitsme saab paigaldada elektrikilpi vastava kaitsme juurde, aga ka harukarbi juurde eraldi väikese moodulkilbina (käib seina peale). Võimalik on paigaldada rikkevoolukaitse ka kogu majale, aga siis lülitub kaitsme rakendumisel vool välja kogu majas ja see võib olla üsna ebameeldiv.

Et vannitoas pole külm põrand jala all just mõnus, soovitakse remonti tehes sageli panna ka elektriline põrandaküte. Mutli sõnul saab hakkaja inimene sellega ilmselt ise hakkama, kui vähegi enne uurib, kuidas see käib. "Siiski on elektriga seotud tööd ohutuse mõttes arukam jätta asjatundjate hooleks," märgib ta.

Liiati peab põrandakütte eeskirjade järgi vooluvõrku ühendama ikkagi paberitega elektrik. Tavaisikul on lubatud teha ainult lihtsamaid elektritöid, nende nimekiri on toodud elektriohutusseaduses (nt vahetada korkkaitset, lülitada sisse kaitselüliti, võtta maha kilbist välja lülitatud pingevaba pistikupesa kaas jmt).

Seina nii värv kui ka plaat

Kui vanad plaadid on kindlalt kinni, saab Mutli sõnul uued plaadid liimseguga paigaldada vanade plaatide peale, nii jääb suur lõhkumistöö ära. Ka tuleks plaatimisel kasutada nakkedispersiooni.

"Äärmiselt oluline on aga panna plaadikihi alla hüdroisolatsioonikiht, eriti hoolikalt tuleb sellega katta põrand ja nurgad," rõhutab Mutli. "Kasutatakse mastiksi sarnast ainet (tuntumad on Mira, Ceresiti, Knaufi, Tikkurila ja Kiilto omad), mille seinale ja põrandale kandmisega saab igaüks, kel vähegi tahtmist, ise hakkama."

Plaatimise asemel võib vannitoa seinad värvida, see on üldjuhul odavam lahendus. Võib ka plaatida seina alumise osa (umbes 130 cm kõrguseni) ja ülevaltpoolt värvida. See, kes varem hallitusega hädas olnud, võiks lisaks viimistlusele eelnevale hallitusvastasele töötlusele valida ka hallitusvastaste omadustega värvi.

Värvipoest tasub valikut tehes nõu küsida – näiteks Caparolil on päris mitu sellist toodet (Fungitex-W, Indeko-W), ka Tikkurila Luja värvid sisaldavad hallitusvastaseid aineid.

Laega on lihtne – kooruma hakanud lahtine värv tuleb maha võtta, lagi pahteldada ja uuesti värvida. Kes seda paljuks peab, võib kasutada niiskuskindlaid laeplaate. Variant on ka ripplagi, kuhu saab hästi valgusteid paigaldada, aga kui lagi on niigi madal, võib ruum liiga ahtaks muutuda.

Kas kodus hallitab?

Väsimus, peavalu, pidev nohu ja köha, palavikuhood, silmade, kurgu ja naha ärritus, sage haigestumine ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse, sage kopsu-, põskkoopa- või keskkõrvapõletik, allergia, astma – selliste tervisemurede põhjuseks võib olla hallitus, seepärast tuleb selle vastu kindlasti võimalikult kohe midagi ette võtta.

Alati pole remonti vajagi

Hoolsa koristamise-puhastamisega annab vannitoa remondivajadust edasi lükata.

Võta vannitoas kord nädalas ette põhjalik küürimine, siis ei saagi see väga käest ära minna.

Vuugivahedesse siginenud hallituse vastu on müügil spetsiaalsed kemikaalid (nt Tikkurila Homeenpoisto). Harja või kraabitsaga hallitust lihtsalt maha hõõruda ei maksa – pind saab kahjustada, väga hoolsa kraapimisega võite vuugivahedest täite välja kiskuda, hallitus on aga varsti tagasi.

Kahhelpindade puhastamiseks on parimad kreemjad puhastuspastad ja svamm. Abrasiivsed puhastusvahendid võivad läikivaid pindu kahjustada.

Kraanikausi ja vanni äravoolu satub aeg-ajalt ikka juuksekarvu jm sodi. Et äravoolu mitte ummistada, on tark tegu puhastada torusid ennetavalt vähemalt kord kuus selleks ette nähtud vahendiga.

Ärge peske vannis pesu – pesupulbrid võivad emaili kahjustada.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis