Kommentaar
4. detsember 2012 07:00

Kohtutäitur peab lähtuma seadusest (3)

Kommentaari ajendas kirjutama 24. nov. 2012 Õhtulehes ilmunud artikkel «Kohtutäitur: «Meie sõnumid ei ole tõesti õnnitluskaardid.»».

Tuleb nõustuda, et kohtutäituri poolt läbiviidava sundmenetluse esmaseks toiminguks on täitmisteate edastamine võlgnikule. Tegelikult ei ole tegemist algusega, vaid lõpuga, sest enamasti täidab kohtutäitur eelnevalt kohtu või mõne muu riigiasutuse jõustunud otsust. Tavaliselt on nõude suuruse ja tasumise kohustuse otsustanud «kõrgem organ».

Artikli esimeses osas selgitab kohtutäitur Oksana Kutšmei, et kohtutäiturid on «riigi poolt ametisse seatud inimesed, kes püüavad laenupooli omavahel lepitada».

Seaduse kohaselt ei ole kohtutäitur lepitusorgan. Kohtutäitur viib läbi sundmenetlust, kui kõik võimalused asja vabatahtlikult lahendada on ebaõnnestunud.

«Seadusega on sätestatud miinimumid, mida me arestida ei tohi (lastetoetus, alampalk, pension jm.), aga kui täituril info puudub, tababki inimest ebameeldiv üllatus,» selgitab kohtutäituri assistent Laig.

Eelnevast selgub, et täitur võtab teadlikult võlgniku kontolt maha summad, mida tegelikult arestida ei tohi, sealhulgas väidab kohtutäitur, et arestib ka võlgniku elatusmiinimumi. Isik, kes kohaldab riigi sundi, käesoleval juhul siis arestib võlgniku pangakonto, ei saa väita, et ta ei tea, kas sellel kontol on arestimisele mittekuuluvat raha. Teadmatusele ei saa tugineda täitetoimingut läbi viies.

Seaduse kohaselt on kohtutäituril õigus nõuda krediidiasutustelt andmeid võlgniku kontode, hoiuste ja muude krediidiasutuse poolt võlgnikule pakutavate teenuste kasutamise kohta. Lisaks sätestab täitemenetluse seadustiku § 8, et kohtutäituril on kohustus koguda täitemenetluseks vajalikku teavet.

Seega ei saa kohtutäitur seadusele tuginedes väita, et tal puudus võimalus saada teavet selle kohta, millised rahalised vahendid on võlgniku pangakontol.

Kuna «allkirja vastu» toimetatakse kätte ca 30% täitmisteadetest, siis ca 70% võlgnikele loetakse teade kätteantuks postkasti panekuga või muul viisil. See aga tähendab, et tegelikult suur osa võlgnikest teadet kätte ei saa ning esimene info täitemenetluse kohta saabub pangakonto arestimisega. Selleks hetkeks aga on möödunud vabatahtliku tasumise tähtaeg, mis võimaldaks oluliselt väiksemaid täitekulusid.