Eesti uudised

Kosmosevõidujooks Eesti ja Läti vahel jätkub: kes lähetab satelliidi esimesena? (20)

Juhan Haravee, 29. november 2012, 07:06
Kosmosevõidujooks laboris: Tartu Ülikooli üliõpilased Erik Ilbis (istub) ja lätlane Andris Slavinskis ESTCube-1 satelliidi elektroonikat kokku monteerimas.  Viljo Allik/Tartu Observatoorium
Siiani pole selge, kas kosmosesse jõuab esimesena Venemaa kosmoseagentuuri abil lätlaste satelliit Venta-1 või Euroopa Kosmoseagentuuri kanderaketiga Eesti tudengite looming ESTCube-1, mille lendu kosmoseavarusse on kord juba edasi lükatud.

Mullu septembris kirjutas Õhtuleht, et meie lõunanaabrid läkitavad kohe-kohe taevaavarustesse oma esimese satelliidi Venta-1. Aasta hiljem on lätlaste tehiskaaslane ikka veel üles lennutamata ja neile transporditeenust pakkuva Venemaa kosmoseagentuuri Roskosmos plaanides pole tänavu enam lätlaste loomingut ilmaruumi saata. Kuid ja päevi täpsustamata saavad lätlased Roskosmose kava kohaselt kanderaketiga Soyuz-2-1b Fregat-M arvestada alles järgmisel aastal.

Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna õppeprodekaani Mart Noorma sõnul võidavad sellisest kosmosevõidujooksust tegelikult kõik osalised. "Esimesena kosmosesse jõudmisest palju olulisem on tehnilise kompetentsi arendamine riigis ja nii Eesti kui ka teised "võistlejad" saavad oma tudengisatelliidiprojektides ikkagi arvukalt juurde tipptasemel noori insenere ja teadlasi, kellest enamik asub arendustööle tavaettevõtetes," selgitab Noorma. Tema väitel võivad kanderakettide stardid venida mõnikord kuude kaupa ning neile, kes ühe või teise naabri satelliidile ilmtingimata panuseid sooviks teha, pole tõsistel koostööpartneritel, kelleks Eesti ja Läti teadlased kahtlemata on, suurt midagi soovitada.

Kanderakettide starte lükatakse tihti edasi

ESTCube-1 (mõõtmetega 10 x 10 x 10 cm) lendab erinevalt lätlaste satelliidist Venta-1 praeguste plaanide kohaselt kosmosesse Euroopa Kosmoseagentuuri kanderaketiga Vega Lõuna-Ameerikast, Prantsuse Guajaanast. "ESTCube ei ole kanderaketi ainuke last, vaid oleme kaasreisijaks palju suuremale satelliidile Proba," selgitab Noorma, tunnistades, et ka ESTCube’i lendu kosmoseavarusse on kord juba edasi lükatud.

Edukalt valminud satelliidi tee kõrgele tööpostile katkestab tema sõnul üsna tihti ettetulev kanderaketi ebaõnnestunud start või tehiskaaslase sattumine valele orbiidile – siis tulevat kogu tööd otsast peale alustada. "Tuntumad õnnetused on ilmselt USA esimese satelliidi start, Challengeri katastroof ja hilisematest venelaste Phobos-Grunti äpardunud Marsi-missioon," räägib Noorma.

Tulevikus liigub kosmosekasutus riiklikust mõjusfäärist järjest rohkem kommertskasutusse. Selle heaks näiteks nimetab Noorma firmat Planetary Resources, kus USA tuntud rikkurid investeerivad miljardeid asteroidide kaevandamisse. "Muuseas, nende üheks nõunikuks on Avatari looja James Cameron, kes on ka hariduselt füüsik," tunnustab Noorma meretagust filmimeistrit. "On võimalik, et nad saavad oma töös kasutada ka Eesti tudengite poolt ESTCube-1 pardal katsetatavat elektrilise päikesepurje tehnoloogiat."

Koos mitme kaasmaalasega Tartu Ülikooli doktorantuuris kosmosetehnoloogiat õppiva lätlase Andris Slavinskise kinnitusel on Läänemere maade kosmoseprojektide taga mitme riigi teadlaste ja üliõpilaste vaheline tihe koostöö. "Eestlased aitavad soomlasi, lätlased aitavad eestlasi, eestlased aitavad lätlasi ja soomlased aitavad meid muidugi ka," kirjeldab Slavinskis teaduskoostöö võrgustiku toimimist.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee