Ümarlaud: Siin Kadrioru lossi jääkeldris tõusis eile Eesti demokraatia kui fööniks tuhast. Foto: Stanislav Moškov
Juhan Haravee 22. november 2012 07:01
"Ma räägin kõigile, kes kuulavad, võtkem tuurid natuke alla, proovime olla viisakad, ärgem poogem kedagi üles!" lõpetas president kolmapäevase kohtumise ühiskonnategelaste ja poliitikutega. Erakonnasüsteem saab korda jaanipäevaks, arvas ümarlauanõupidamine.

President Toomas Hendrik Ilves kutsus eilsele kohtumisele Kadriorgu vabakondade ja riigikogu erakondade esindajaid ning riigiõiguse spetsialiste. Tulid ka Harta 12 autorid ja ühenduse "Aitab valelikust poliitikast" esindajad.

Presidendi kantselei väitel peaks see kohtumine algatama pikema arutelu, kuidas korrastada ühiskonnas kiivajooksnud mõtte- ja suhtlusviisi, mõtestada erakonnapoliitika rolli ning muuta paremaks erakondade rahastamine ja palju muud.

President tegi eelmisel nädalal avalduse, milles teatas, et demokraatliku ühiskonna mängureeglid on lihtsad: kellelgi pole õigust mis tahes ettekäändel demokraatiat kaaperdada.

Reformierakonda esindasid ümarlaual erakonna aseesimees keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus ning riigikogulased Väino Linde ja Rait Maruste.

Sotsiaaldemokraate oli laua taga kaks: erakonna esimees Sven Mikser ja peasekretär Indrek Saar. Keskerakonnast olid kohal fraktsiooni esimees Kadri Simson ja Aivar Riisalu. IRLi esindust juhtis kaitseminister Urmas Reinsalu. Riigikogu demokraatide ühendusest võttis Kadrioru kutse vastu Rainer Vakra.

Märkimisväärselt saidki kõige rohkem sõna poliitikud.

Karvupidi kokku ei mindud

Kahe tunni jooksul sai oma mõtteid ja seisukohti kokkutulnutele edastada siiski küllap igaüks, kes soovis. Lahke moderaator, nõunik Ülle Madise andis endast parima, et kõik tahtjad sõna saaksid.

President Ilves oli valdava osa kohtumise ajast sügavalt mõttes. Vaid kohati, kui jutt põnevamaks läks, andis ta närimiskummile viisakalt valu.

Kohtumise algul tekkinud oht, et kutsutud võivad kui mitte karvupidi kokku minna, siis vähemalt jagelema hakata, lokaliseeriti kiiresti – "meie" ja "teie" kasutamine tunnistati ebasoovitavaks. "Kuigi poliitilisest debatist ei puudu pea kunagi võistluslikkus, oleks loomulik siin laua taga sellest küll loobuda," sõnastas soovituse IRLi esimees Urmas Reinsalu.

Veidi enne teda oli lauanaabrite poole juba näppu viibutanud kolleeg Keit Pentus-Rosimannus, kelle meelest on demokraatia huku kuulutamine läbinisti vastutustundetu. Viimasel ajal leviv kohatu sõnakasutus, millega oponendid üritavad kedagi või midagi isegi avalikel meeleavaldustel paika panna, ärritab ka reformierakondlast Marustet.

Poliitikast tagasi tõmbunud arhitekt Ignar Fjuk ei saa samuti mööda tigedusest, mis ühiskonnas levib. "Minu jaoks oli ja on harta eemärk kriisi eskaleerumine peatada," tunnistab veteranpoliitik, rõhutades Harta 12 vaimu konstruktiivsust. "Võitlus ei käi enam ideede, vaid suurema ja väiksema raha vahel. Kui maksumaksja toetab praegu ainult parlamendis võimul olevaid erakondi, siis see ei saa olla ju demokraatia."

End tagasihoidlikult tehnokraadiks tituleerinud ettevõtjate esindaja Toomas Luman väitis, et ettevõtlusmaailm toetab kahe käe ja jalaga keskerakondlase Kadri Simsoni esitatud seisukohta – lahendusi tuleb otsida põhiseaduse raames, pooldamata revolutsioonilisi lahendusi.

Kui sõnajärg jõudis Made Luigani ühendusest "Aitab valelikust poliitikast", said nii mõnedki poliitkutsutud hariva sõnumina teada, et rahumeelne meeleavaldamine tänaval ja mujal polegi tegelikult mingi eilse päeva leiutis, vaid täitsa tavaline poliitkultuuri osa. Põhiseadusega kooskõlas pealekauba.

Kohtumise esimeses osas püüti presidendi pakutud neljale ettepanekule lisa genereerida. Mõne aja pärast ilmusidki kutsutute juttu märkused, et ettepanekuid on juba kuus. Sellest pole midagi, sest ettepanekute esitamise põhiraskus delegeeritakse üksmeelselt kõrgeima võimu kandjale – rahvale.

Pretsedenditu kohtumise teine pool võttis loogiliselt tehnilis-organisatoorse suuna – mida ja kuidas edasi?

Arutelu kandub nüüd Facebooki

President Ilves soovitas arutelu ja ettepanekute tegemise keskkonnaks Facebooki, kuid mitte kõigile ei tundunud see väljavaade istuvat. Paljud kaasmaalased, kes Eesti tuleviku pärast südant valutavad, ei kuulu veel selle suhtlusimpeeriumi alamate hulka. "Sellise asja hüvanguks olen mina nõus Facebookiga ühinema," kinnitas tunnistajate juuresolekul küll kaitseminister Reinsalu, kes siiani on enda sõnul suutnud Facebookita elus püsida.

Inimestel, kes kaitseministri eeskuju järgida ei kavatse, lubati kasutada Eesti Posti teenuseid. "Keegi ei tohi jääda kõrvale," manitses president.

Suur osa tehnilis-organisatoorseid pähkleid jäi siiski eile puruks hammustamata.

Ometi sai maha tehtud, et üldise korraldustööga hakkab tegelema presidendi juures tegutsev Eesti Koostöö Kogu. Ettepanekud töötatakse läbi, analüüsitakse ja süstematiseeritakse ning esitatakse riigikogule tuleva aasta 31. märtsiks ning seadusandjalt oodatakse omapoolseid samme jaanipäevaks.

Veel jõudis Keit Pentus-Rosimannus ümarlaudlastele teada anda, et ka Reformierakond toetab presidendi algatust.

Uus etapp kodumaise demokraatia tõusuteel võis alata.