Tapjahundi murdmisseeria peatanud krants Bock paraneb võitlushaavadest (66)

Poolteist nädalat tagasi pühapäeva öösel tuli hunt Illukal taluõue ja püüdis maha murda suurekasvulist segaverelist ketikoera. Oli hundi õnn, et teine suur koer oli ketis ega ulatunud sõbrale appi minna. "Öösel kella kolme ajal kuulsin, et koerad väljas hauguvad, aga nad hauguvad sageli, ja seepärast jäin voodisse. Kes võis arvata, et hunt tuleb otse maja juurde, mida kaitseb kaks suurt koera. Viimati nägin hunti umbes kolmkümmend aastat tagasi. Meie talu koer järgnes talle ohutus kauguses. Loomad hindasid teineteise välimust ja otsustasid kaklusest loobuda. Naabrinaine veel ütles, et sinu koer päästis minu lambad ära. Olid ennast vastu vasika külgi surunud ja hirmust värisenud," meenutab Vilma Niinep.

Koer siiani šokis

Bocki ja Rocki kuudid on elumajast kümmekond meetrit eemal, küll suhteliselt lähestikku, kuid kettide segaminimineku vältimiseks ulatuvad koerad teineteist vaid nuusutama. Perenaine ei oska öelda, kas hunt ka teist koera ründas, kuid nähtavaid vigastusi Rockil pole.

Pühapäeva hommikul, kui Niinep läks koertele süüa viima, tuli teda saba liputades tervitama üksainus koduvalvur. Verekaotusest nõrk Bock lamas kuudis, kuid perenaist nähes suutis siiski tõusta ja talle vastu vaaruda.

"Pilt oli hirmus. Praegugi vedelevad karvatuustid hoovis ja kuur on veel verest puhtaks pesemata. Aga koer on meil võitleja, praegu on ta küll minu juures toas, kuid jõuab juba minuga koos välja tulla. Ainult rihma ei saa talle sügavate haavade tõttu kaela panna. Bock oli rünnakust nõnda suures šokis, et algul urises enesekaitseks ka meie teise koera peale," ohkab Niinep.

Talu perenaine tõdeb, et ühelt poolt ei lasknud kett koeral end hundi eest korralikult kaitsta, ent teiselt poolt võis see ta ka päästa. "Eks ta puges seepärast kuuti ja tal tuli kaitsta vaid väikest kuudiava. Kael tal lausa narmendas, aga kõri läbinärimise eest päästis lai nahkrihm. Hundi hambajäljed olid selgelt ka külje peal näha," räägib Niinep.

Kuigi Bock iga päevaga paraneb, näeb ta välja nagu sõjaveteran. Tema kaela ümber on verine side. Koeral on ka post-traumaatiline šokk, mida loeb välja lausa tema silmadest.

Kangelasele serveeritakse kanasabasid

Raske vigastus tõi aga Bocki ellu ka midagi head – ta elab nüüd toas, magab pliidi kõrval madratsil ja perenaise sõnul on tema igapäevamenüüs keedetud kanasabad.

"Operatsioon läks päris palju maksma, aga ta on ju meie pereliige. Pojapoeg aitas rahaga, muidu poleks hakkama saanud," räägib endine õpetaja Niinep.

Illuka inimeste teada on vallas tänavu paari kuu jooksul maha murtud juba viis koera. Peale Illuka, kus hunt kõige agaramalt tegutsenud, veel Edivere ja Kurtna külas. Viimases langes koer soe ohvriks möödunud nädala keskel. Äralohistatud koduvalvurist jäi järele vaid pea keti otsas.

Keskkonnaameti Viru regiooni jahindusspetsialist Raivo Sass käis võitlustandreid isiklikult üle vaatamas ja arvab, et jälgede järgi otsustades võis koeri rünnata üksik vanem hunt, kel toidunappus käes. Keskkonnaametile on oma koera murdmisest teada andnud Illuka valla kolm peret, aga neid õnnetuid koeri võib rohkem olla.

"Jahimeeste ja meie andmed on erinevad. Ida-Virumaal elab praegu umbes 15 hunti," räägib Sass. Ida-Virumaale on antud huntide laskmiseks kaks luba, kuid keskkonnaamet otsustab juba jaanuaris, kas lubasid antakse juurde või mitte. Kuigi Illuka kandi inimesed pelgavad, et hallivatimees võib koerte murdmise järel ka lapsi rünnata, kinnitab Sass, et hunt inimest ei pure. Küll soovitab ta Illuka valla elanikel kuudi ümber tara teha, et koera saaks ketist lahti lasta. "Oht on, et hunt sai hamba verele ja tuleb tagasi."