Egiptlaste pered on väga ühtehoidvad ning traditsioone austavad.Foto: Reuters/Scanpix
Katrin Rohtla 7. november 2012 18:54
Eesti-Egiptuse abielust sündinud ühe aasta vanune Carmen on 25. oktoobrist koos oma isaga kadunud. Ahastuses ema valab krokodillipisaraid ega tea, kas ja millal ta oma maimukest taas kätel hoida saab. Eestlannaga juhtunu on aga vaid üks 40st, millega Euroopa Liidul tuleb hetkel rinda pista.

Täna avalikustus lugu eestlanna Kristist ja egiptlasest Ramyst, kes pärast kuut aastat tutvust möödunud aastal abiellusid ja pisipere soetasid.

Välisministeeriumi pressiesindaja Mariann Sudakovi sõnul ei saa Eesti riik kuidagi Eesti kodakondsusega lapse kodumaale aitamisse sekkuda, sest tegu polevat lapseröövi, vaid peretüliga, mis lahendatakse kohtus.

"Kõnealune juhtum on toimunud ühes riigis ehk Egiptuses, ning riigipiiri pole ületatud. Egiptuse elanikud on Egiptuse poolt vaadates nii Eesti kodanik kui tema abikaasa, sest Eesti kodanikul on Egiptuse elamisluba ning abikaasa on Egiptuse kodanik. Lapse isa on Egiptuse kodanik ning ema Eesti kodanik, kel on Egiptuse elamisluba," selgitab Sudakov, miks on Eesti riigi käed seotud.

Saatkond on otsinud abi Egiptuse kohalike naistenõuandlatelt ja õigusabiorganisatsioonidelt, kes siseriiklikult sarnaste juhtumitega tegelevad ning emale on abiks vahendatud ka psühholoogilist tuge.

Euroopa Liidu kodanikega seotud 40 taolist juhtumit

Hetkel üritab välisministeerium ja Eesti saatkond Kairos Eesti kodanikule igati toeks olla, aidates lapsest ilma jäänud emal suhelda kohalike ametivõimudega.

Kristi on võtnud endale Egiptuse advokaadi, kelle eesmärk on ema ja laps kokku viia. Saatkond üritab suhelda nii advokaadi kui politseiga, et asi egiptlastele omaselt venima ei jääks.

Hurghadas kohapeal käinud konsul kohtus ka seal resideerivate ELi aukonsulitega, kellel on mitmeid kogemusi sarnaste juhtumitega. Konsulteeritud on ka teiste Euroopa Liidu liikmesriikide kolleegidega ning uurinud, kuidas on selliseid kaasusi lahendatud ja mida on võimalik antud olukorras teha.

"Tegu ei ole üksikjuhtumiga. Euroopa Liidu kodanikel on hetkel käsil üle 40 taolise juhtumi. Tegemist on äärmiselt tundliku küsimusega, millele kiire lahenduse leidmine sõltub enamasti osapoolte võimest jõuda kokkuleppele. Sageli on tarvis lahenduseni jõudmiseks võtta ette  kohtutee," selgitab Sudakov.

Laps omandab sündides nii isa kui ema kodakondsuse

Sudakovi sõnul näitab viimase aja praktika, et välisriigis pere loonutel tekivad erimeelsused laste kasvatamisel just kultuuride erisuste pinnal.

Selgituseks vanematele, et nii lapse emal kui lapse isal on lapse suhtes ühine hooldusõigus.

"See tähendab, et konflikti tekkimisel välisriigis ei teki emal n-ö ühepoolset õigust lapsega riigist lahkuda. Samuti ei saa tekkida õigustatud ootust riigile Eesti kodakondsuse pinnalt. Üldjuhul omandab laps sündides nii isa kui ema kodakondsuse ning vanemate vahelised erimeelsused lahendatakse kohtus," hoiatab Sudakov välisriigis pere loonuid.

Lisaks juhib ta veel tähelepanu sellele, et formaalne elukoha kirje Eesti rahvastikuregistris ei loo õigust tekkinud erimeelsuste lahendamiseks Eestis, kui pere tegelik elukoht on välisriigis.